ERR Riias: peaministrid lubavad teha kõik Rail Balticu valmimiseks 2030. aastaks
Eesti ja Läti peaminister ütlesid Riias kohtudes, et mõlemas riigis tehakse kõik selleks, et Rail Balticu põhitrass saaks 2030. aastaks valmis. Nii Eesti kui ka Läti loodab, et Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil saadakse selleks vajalik raha.
Peaminister Kristen Michal ütles Riias, et eestlased võivad Rail Balticu trassiga Läti piirini jõuda veel enne 2030. aastat ja jäävad seal siis lätlasi ootama. Lätis algab peagi Leedu suuna ehitus, Riiast Eestisse suunduvat trassi alles projekteeritakse.
Reedelgi kinnitasid mõlema riigi peaministrid suurt ühist poliitilist tahet kuue aasta jooksul ühendus valmis saada, kuid sisulist koostööd riikide vahel näib ikkagi nappivat.
"Leppisime kokku, et koordineerime tööd peaministrite büroode vahel. Transpordi- ja välisministrid saavad ülesande seista täiendava rahastuse eest. 2030. aastast kiiremini me kindlasti ehitada ei jõua, meil pole sellist võimalust. Meie jaoks on tähtis, et Rail Balticu ühine juhtimismudel saaks selgemaks. Nii palju, kui võimalik, tuleb kokku hoida. Nii meil kui ka Eestis on tähtis, et kulud oleks väiksemad. Peamine on see, et ehitada valmis põhitee ja ühendus riikide vahel," sõnas Läti peaminister Evika Silina.
"Selle aasta lõpuks on meil kolmandik ehituses ja kopp maas ning pool on lepinguga kaetud. Mida Läti poliitiline tasand ja ka Euroopa poliitiline tasand ning ametnikud kinnitavad, on see, et 2030. aasta tähtaega peetakse silmas," rääkis Eesti peaminister Kristen Michal.
Lätis räägitakse järjest enam, et vaja on nii sisu- kui ka rahastusselgust kogu projekti kohta, et siis ühiselt Euroopas öelda, mis on ühised eesmärgid ja vajadused.
"Eks iga riik on oma lõiguga tegelenud rohkem, eks see ole loogilisem ka. Aga ma siiski juhiks tähelepanu sellele, et põhiliin on meil kõigil ühine. Ja täna ka kogu Euroopas on põhipingutus keskendunud sellele – nagu peaks see olema ka kolmes Balti riigis –, et põhiliin aastaks 2030 oleks valmis. See tähendab, et riikidesiseseid ühendusi, peatusi ja muud sellist saavad kõik riigid ise planeerida," ütles Michal.
Mis kellegi asi on – kui seni on peetud näiteks Riia-ühendust oluliseks kogu Rail Balticu seisukohalt, siis nüüd vaadatakse Eestis selle peale viltu ja räägitakse vaid põhitrassist. Samas on kõigi uue raudtee kasutajate jaoks suur vahe, kas Riia tähendab peatust kesklinnas või Salaspilsi põllul.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"