Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10,4 protsenti ja energeetikas 0,9 protsenti, kahanes aga töötlevas tööstuses 2,1 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et septembris mõjutas aastases võrdluses mäetööstuse toodangu kasvu peamiselt turbatööstus, energeetika mahtude suurenemise taga oli aga elektritootmise kasv.

Töötlevas tööstuses vähenes tööstustoodangu maht  pisut rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, olulisematest tööstusharudest kahanes 11 protsenti puidutöötlemine ning 13,5 protsenti mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, ütles Bunder.

Veel vähenes olulistest töötleva tööstuse harudest ehitusmaterjalide (4,5 protsenti) tootmine ning väike kahanemine (0,8 protsenti) oli täheldatav ka metalltoodete ja elektriseadmete toomises. 

Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (8,9 protsenti), toiduainete (0,9 protsenti) ning mujal liigitamata masinate ja seadmete (8,4 protsenti) toomine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust läks septembris 67,5 protsenti välisturule.

Võrreldes 2023. aasta septembriga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 2,1 protsenti (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule vähenes 5,6 protsenti ning müük ekspordiks jäi pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,1 protsenti.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti septembris võrreldes augustiga tööstuses 0,9 protsenti ja töötlevas tööstuses 0,8 protsenti rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas septembris elektri tootmine võrreldes 2023. aasta septembriga koguseliselt (MWh) 21,5 protsenti, kuid soojuse tootmine vähenes 3,9 protsenti.

Ökonomist: oodatud majanduse elavnemist ei ole toimunud

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et tööstuse kogutoodangu statistikat vaadates on selge, et oodatud majanduse elavnemist ei ole toimunud. Samas on näha kerge tõus pikaajalises trendis ja kas see on märk sellest, et põhi on käes, näitab järgmise kuu statistika, lisas ta.

Kokku vähenes tööstuse mahuindeks septembris 6,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Mahuindeks näitab reaalset tööstuse toodangumahtude muutust ehk rahalisi näitajaid on korrigeeritud tootjahinnaindeksiga.

"Nii nagu reaalse SKP puhul, me ei arvesta muutusi, mis tekivad hindade tõusust. Selle näitaja arvestuses oleme 87 protsenti tasemel 2021 aasta keskmisest tasemest," ütles Eamets.

"Keerulised ajad on jätkuvalt puidutöötlemises ja transpordivahendite (haagised näiteks) tootmises, kus langus oli vastavalt 11 protsenti ja 13 protsenti  Nii kaua, kui kinnisvarasektor ja ehitus Rootsis uut hoogu sisse ei saa, ei ole ka lootust, et meie puitmajade tootjatel ning mööblitootjatel kergemaks läheb. Midagi ei ole teha – meie töötlev tööstus on ekspordile suunatud," tõdes Eamets.