Lennukid, mida Nordica kasutas, seisavad nüüd müügi ootel Tallinnas lennuvälja tagumises otsas. Kuna lennukid tegid viimastel aastatel ainult allhanget, siis Nordica värve lennukitel pole. Et tegemist on Eesti registri lennukitega annab aimu tähis ES.

Kui Estonain Air läks pankrotti, siis uus lennufirma Nordica ei loodud sellepärast, et Eesti riigil oleks väga kangesti vaja oma riiklikku lennukompaniid. Vaid sellepärast, et inimesed kusagile lennata saaksid.

Nii mäletab seda peaminister Kristen Michal, kes oli 2015. aastal lennundusettevõtte asutamise ajal majandusminister, aga ka hilisem majandusminister Taavi Aas ja ettevõttes äriarenduse juhina töötanud Sven Kukemelk

"Tollel hetkel olid kõik muud alternatiivid viletsamad. Oli meeles, kuidas meie naaberriikides sisuliselt oma korralike ühenduste puudumisel järel muutusid need lennujaamad ikkagi selliseks bussipeatuseks, teivasjaamaks, kus odavlennufirmad tulid sellel hetkel, kui neile sobis. Ta ei olegi selline rahvusliku uhkuse edulugu, uhkust võime tunda oma olümpiakoondise üle või oma inimeste üle. Aga tema mõte on ikkagi Tallinnast tagada ühendused," rääkis Michal.

Taavi Aas ütles, et tol ajal olid suured kahtlused, kas Air Baltic suudab oma tegevust jätkata ja varuvariandina kindlasti oli Eestil oluline, et vajadusel oleks võimalik asendada oma lennukitega puuduolevad liinid.

Lennundusekspert Sven Kukemelk lisas, et turuolukord Eestis oli selline, et Estonain Air, mis oli lõpetamas, omas 40 protsendilist turuosa Tallinna Lennujaamas. "Ja kui see hirm oleks realiseerunud ja 40 protsenti Tallinna Lennujaama lendudest oleks kadunud lühiajaliselt ja teised ei tule sisse, siis tegelikult selle riskiga riik ei oleks saanud edasi minna. Riik peab tagama lennuühenduse," sõnas Kukemelk.

Kukemelki sõnul esimestel aastatel Nordica lendaski Tallinnast palju. Turuosa Tallinna lennujaamas oli 30 kuni 40 protsenti.

"Nordica oma teisel tegevusaastal teenis kasumit, aga me peame aru saama, et selle kasumi kõige suurem põhjus oli see, et meil oli Euroopa Liidu eesistumine ehk siis meil oli Eestisse tulemas tohutu hunnik ärisuunitlusega kõrge ja keskmise tuluga reisijaid. Ehk siis sellel ühel aastal Nordical läks hästi, aga pikaajaliselt see ei olnud jätkusuutlik," ütles Kukemelk.

Kukemelk selgitas, et Nordica kasutas lennukeid, mis kuuluvad Transpordi Varahaldusele. Kuna Tallinnast lendamine oli seotud kommertsriskiga, oli Nordica ülesanne leida teeninduslepinguid välismaal. Ettevõtte lendude operaator oli Xfly.

"Viimasel aastatel Xfly tegeles ainult selle teisega, ehk allhankega teistele vedajatele, kus nad ei teinud ise omaenda operatsioone," sõnas ta.

Riigikontrolli analüüsi järgi tekkis juba 2017. aastal Nordical probleem rahavoogudega. Juhatus palus riigilt 12 korda ettevõtte strateegia üle vaadata, sest Tallinnast polnud võimalik kasumlikult lennata. Kuid riik ei suutnudki otsustada.

"Rahandusministrid kokku vist neljal korral viisid valitsusse küsimuse, et mis sellest Nordicast saab, kui ta juba praktiliselt enam Tallinnast ei lenda, miks meil sellist ettevõtet vaja on. Võiks arutada selle erastamist, ka siis sellele 2019 kiireid samme ei järgnenud," rääkis riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite.

Kui riik tegi 2019. aastal lõplikult otsuse, et ta ei jätka kommertslendudega, siis oleks tulnud ka Nordica erastada.

"Loobuma üldse selles tähenduses, et leidma uue omaniku, mitte riigi ja maksumaksja kuludega ise iga hinna eest edasi üritada. Tõenäoliselt see oli üks väga oluline n-ö võtmeaeg," lisas Loite.

Sven Kukemelk ütles, et tol hektel oleks pidanud olema riigimehelikkust ja võtma vastutuse. "Ma saan aru, miks seda ei tehtud. Lootus oli, et Xfly suudab oma väärtust kasvatada ja neil on võimalik ühel hetkel Nordic Aviation Group maha müüa niimoodi, et nad saaksid öelda, et kogu raha on tagasi," meenutas Kukemelk.

Taavi Aasa sõnul oli Nordicale antud ülesanne, et ta peab tegelema stabiilse tasakaaluka arenguga. "Kindlasti mõjutas kõike seda ka covidi viiruse aeg, siis lennupiirangud. Aga tollel ajal tõepoolest rahandusministrid võisid olla ühte meelt, majandusministrid on tegelikult seoses Nordicaga on olnud väga pikka aega hoopis teist meelt, et meil sellist varuvarianti on vaja," lausus Aas.

Pikk võitlus Nordica elushoidmiseks on nüüd lõppenud ja riik on kulutanud üheksale aastale üle 70 miljoni euro.

Tallinna lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul ei saa üheselt võrrelda Tallinnast Nordicaga lendamise aega praegusega, mil lennuühendust pakuvad teised ettevõtted.

"Liinivõrk 2019 oli veidi teistsugune, kuna Nordica lennukid olid väiksemad, lennuoperatsioone ühiku mõistes oli rohkem. Täna on lennukid suuremad ehk lennuoperatsioone on vähem. Aga reisijate arvult sellel aastal Lennujaam teenindab rohkem reisijaid kui 2019," ütles Pärgmäe.

Pärgmäe märkis, et Eesti turg on lendamise mõttes väike ja oma lennufirma pidamine on väga keeruline. "Tallinnas on 16 regulaarvedajat, mis on meie suurusega lennujaama kohta, Eesti suurusega riigi kohta, suurepärane arv," sõnas Pärgmäe.

"Loomulikult tuleb tööd teha ka otseühendustega. Meil ei ole Madriidi täna üldse ühendust, Viini ühendus võiks parem olla - ehk siis on sihtkohti, kus me näeme selgelt potentsiaali ja millega me töötame," ütles Pärgmäe.