Poliitikud väitlesid kolmapäeva õhtul "Esimeses stuudios" agressorriikide kodanike ja mittekodanike valimisõiguse üle Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

EKRE esimees Martin Helme ütles saates, et praegu riigikogus arutlusele jäänud põhiseadusemuudatuses on kaks suurt probleemi, mis tuleb lahendada. Üks probleem on tema sõnul mittekodanike valimisõiguse viimine põhiseaduse tasandile.

"Seda praegu seal pole, pole kunagi olnud, see on lahendatud ära alama astme seadusega. Nüüd tahetakse viia see põhiseaduse tasandile. See on põhiseaduse palju halvemaks tegemine, see loob meile pikas plaanis väga suure augu riigiõigusesse sisse. Mitte ainult need, kes meil täna on siin halli passiga, vaid kes saab garanteerida, et Venemaa ei hakka oma kodanikele ütlema, et visake oma pass ära ja võtke hall pass. Siis me oleme sealsamas tagasi kus täna selle aruteluga," selgitas ta.

Teine probleem on Helme hinnangul võimalik meelsuskontroll. "Lauri Läänemetsa (SDE esimees, siseminister) pöörane, totalitaarse ideoloogiaga kantud idee, et me hakkame valijatelt enne valimisi küsima, mis teie meelsus on ja siis otsustame, kas laseme teid valima või mitte. Ka see on selles põhiseadusemuudatuse versioonis sees ja see tuleb sealt igal juhul välja visata," sõnas ta, kelle sõnul tehakse inimeste lojaalsuskontroll siis, kui ta Eestis kodakondsuseksami teeb. 

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et osalt kodanikelt valimisõiguse äravõtmine saadab signaali, et need inimesed on Eesti jaoks oht. Tema sõnul ei tohiks passi värvi järgi inimeste ideoloogiat määrata.

"See loogika, et kodakondsuse, passi värvi alusel määrame inimeste ideoloogiat ja lojaalsust, on totalitaarse riigi ideoloogia ja arusaam. Need inimesed just sellepärast on siin – nad ei ole kellegi omand, nad pole Vene, ka Eesti riigi omand, need on inimesed, kes on teinud valiku. Nad siin elavad, mõned neist on siin sündinud. Ja ma ei tea, kust on tulnud info, et saab end lahti siduda Venemaa kodakondsusest. Väga paljudele see on jätkuvalt probleem," rääkis Kõlvart.

"Integratsioonimonitooring näitab, et rohkem kui pool Vene kodanikest soovib sellest lahti saada ja saada Eesti kodakondsust. Aga see ongi praegu probleem, et Venemaa ei lase lahti. See monitooring näitab, et suur osa neist on valmis ka võitlema Eesti riigi eest. Kas me loobume sellest ressursist, nendest inimestest ja loome endale täiendavaid probleeme?" lisas ta.

Isamaa liikme Helir-Valdor Seedri hinnangul tulenevad agressorriikide kodanike valimisõigusest ohud.

"Nemad on ju teatud hoiakute ja mõttelaadi kandjad. Me räägime nii Vene kodanikest kui ka kodakondsuseta isikutest ja sellest, et Vene kodanikel on oma kodanikukohustused ja lojaalsus ikka oma riigi ees, kelle kodanikud nad on. See on laiem probleem," ütles ta ja lisas, et põhiseadusesse tuleks sisse kirjutada, et valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel on püsivalt Eestis elavatel Eesti kodanikel.

Sotsiaaldemokraat Priit Lomp selgitas, et tema erakond pakkus kohalikel valimistel valijate registreerimiskohustuse välja sellepärast, et ühel päeval Venemaa presidendivalimistel Vladimir Putinit valivad Vene kodanikud järgmisel päeval ei saaks valida Eesti kohalikke volikogusid.

"Nad peaksid kinnitama, et nad järgivad põhiseaduslikku korda ja kinnitavad Eesti suveräänsust," märkis Lomp ja selgitas, et registreerimiskohustus tuleks selline, et Eesti valimistesse sekkuda soovival riigil ei tekiks võimalust seda teha.

"Kui registreerimiskohustuse teeme, siis see ei ole selline, mis on valimispäevani, vaid see peab olema mingi periood enne, näiteks kuu aega enne peavad inimesed olema andnud teada, et soovivad kohalike omavalitsuste valimistel hääletada. Siis on ka kurjade kavatsusega naabril palju keerulisem sekkuda viimastel nädalatel siia valimisvõitlusesse, panna siia Tiktokki või muudesse sellistesse kanalitesse kõvasti raha ja seeläbi tulemusi mõjutada. Ma arvan, et see on selles mõttes tark tegu," rääkis ta.

Eesti 200 liige, põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras kinnitas, et meelsuskontrolli põhiseadusesse ei kirjutata.

"Absoluutselt mitte. Meelsuskontrolli kindlasti ei tule. Seda Eesti 200 ei toeta ja olen üpris kindel, et ka Reformierakond seda ei toeta. Valijate registreerimine on teine asi," ütles ta.

"Nimekiri peaks olema see, et kui Eesti kodanikel on a priori nimekirja kandmise õigus, siis kui jõuame sellisesse punkti, et võimaldame teatud osal välismaalastel osaleda oma kohalike omavalitsuste valmistel, siis nad lihtsalt annavadki teada, et soovime osaleda, ja nad pannakse sinna kirja ja tõestatakse ära, et nad on need, kes nad on. Mingisugust allkirja selle kohta, ühte või teist kohta – ei, see ei käi. Nimekirja registreerimine on nimekirja registreerimine," ütles ka reformierakondlane Maris Lauri.

Poliitikud on kokkuleppe suhtes ettevaatlikult optimistlikud

Saates osalenud poliitikud on ettevaatlikult optimistlikud, et riigikogus on võimalik põhiseaduse muutmises kokkuleppele jõuda.

Martin Helme ütles, et kuigi opositsioonisaadikute esitatud põhiseaduse parandusettepanek heideti riigikogu arutlustest välja, siis on veel mitu kuud aega arutada koalitsiooni esitatud ettepaneku üle.

"Mul on täna ettevaatlik optimism, et vähemalt praeguse seisuga pole koalitsioon ennast väga jõuliselt nurka mänginud ja on mingi ruum kokkuleppe leidmiseks," ütles ta.

Helir-Valdor Seeder leidis, et praegu on poliitiliselt soodne hetk põhiseaduse muutmiseks, sest valmisolek selleks on väga laiapindne. "Seda ei pruugi tulla enam lähitulevikus ega olnud minevikus," ütles ta.

Hendrik Johannes Terras ütles, et praegu on riigikogus 94 saadiku toetus sellele, et agressorriikide kodanikelt tuleb valimisõigus ära võtta. Lisaks on tema sõnul nii opositsioonilt kui koalitsioonilt tulnud mõtteid, mida põhiseaduskomisjonis seadusemuutmisega seoses arutada.

"Protsess on meelega tehtud pikk – kolm kuud – ja ootan ettepanekuid opositsioonilt ja koalitsioonilt, kuidas seda veel paremaks teha. Kuulame eksperte. Me oleme juba opositsiooniga suhelnud ja tagasisidet arvestanud," ütles Terras.