Haridusleppega soovitakse reguleerida õpetajate palka, koormust ja töötingimusi. Praegu on sellele allkirja juba andnud õpetajate, koolijuhtide ja erakoolide esindajad. 79 omavalitsustel on leppega ühinemiseks aega järgmise nädala alguseni ja seni on endast teada andnud vaid üheksa.

"Omavalitsuste puhul on tõesti teemaks see, et enamik täna ei ole valmis alla kirjutama, sellepärast et nende mure on peamiselt seotud rahaliste väljaminekutega, mida see hariduslepe neile paneb," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Maardu linn on üks omavalitsus, mille volikogu otsustas haridusleppe allkirjastamisest loobuda ja seda peamiselt just riigipoolsete finantsgarantiide puudumise tõttu.

"Kus on raha näiteks abiõpetajate palkamiseks, kui klassis on rohkem kui 24 õpilast? Samuti on küsimus ka selles karjäärimudelis, et natuke see piirab meie noori õpetajaid, kes alles tulid kooli ja nad ei saa meisterõpetajate taset. Ja siis – kas direktor saab talle rohkem maksta või ei saa? See jääb nagu arusaamatuks omavalitsuste jaoks. Ja siis muidugi ka õpetajate puudus. Tegelikult hariduslepe ei garanteeri seda, et õpetajaid tuleb juurde," lausus Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra.

Hariduslepe näeb ette, et järgmise kolme aasta jooksul suurendatakse õpetajate palgafondi rahastust nelja protsendipunkti võrra. Kallase sõnul tuleb see kindlasti ära teha. Raha selleks riigi eelarvestrateegias praegu ei ole.

Minister lisas, et õpetajate ametikohtade loomisega on omavalitsustel täiesti erinevad probleemid.

"On omavalitsusi, kelle puhul on küsimus koolivõrgus ehk koolivõrk sööb väga palju üldhariduse rahadest ära. Teistel omavalitsustel on tõesti probleemiks, et tänane rahastusmudel ei soosi kasvavaid piirkondi, kus õpilaste arv kasvab. Kuna me haridusleppe läbirääkimiste raames ei suutnud isegi ligilähedale jõuda rahastusmudelite muudatuste kokkulepetes, siis me oleme nüüd eraldi alustamas omavalitsustega neid läbirääkimisi," ütles Kallas.

Kallase erakonnakaaslane ja Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin on teinud ettepaneku haridusleppega liitumiseks. Tema sõnul on Tallinna rahaline seis teiste omavalitsustega võrreldes rahulikum ja lisategevusteks manööverdamisruumi rohkem.

Samas ei ole koalitsioonis konsensust.

"Mina suures pildis probleemi ei näe, aga ütleme nii, et meil on olnud poliitilised diskussioonid. Pigem see on selline poliitiline moment, et valitsuse idee või haridusministri idee, aga ma arvan, et selle pärast ei tasu küll heal asjal nii-öelda mööda minna," ütles Jašin.

Jašini sõnul plaanib Tallinn teatud haridusleppe samme juba niikuinii astuda.