Esmaspäevasel istungil kuulati Tartu endise abilinnapea Priit Humala (Isamaa) ja suurärimehe Parvel Pruunsilla kaitsjate ning süüaluste endi kõnesid.

Kaitsjate sõnul on kohtumenetlus poliitiliselt initsieeritud ning selle eesmärk lugeda avalikkusele ette Pruunsilla kirjavahetused ja märkmiku märkmed. Parvel Pruunsild sõnas kohtupingis, et kaitsepolitseiamet (kapo) on korduvalt proovinud väljaspool seda juhtumit ligi pääseda tema telefonile ja kirjeldas pahavara Pegasus paigaldamise katset tema seadmesse.

Kaamera ees Pruunsild rääkida ei soovinud.

Pruunsilla kaitsjate sõnul ei ole jälitustegevus olnud arusaadav.

"Kuigi saab põhimõtteliselt väita, et kriminaalmenetluses jälitus ja teabe kogumine on enam-vähem kontrollitav ka kaitsjate poolt, siis kriminaalmenetluseväline teabehankimine, on põhimõtteliselt täiesti kontrollimatu," ütles Pruunsilla kaitsja advokaat Paul Keres.

"Me teame ainult seda, et Parvel Pruunsilda on vähemalt mingil põhjusel peetud julgeolekuohuks. Ma arvan, et iga inimene, kes sellist asja kuuleb võiks tunda ennast päris häirituna. Sellega, et temast võib lähtuda julgeolekuoht on vähemalt üks Tallinna halduskohtu kohtunik nõustunud – eeldatavasti, kuna nende luba on selleks vaja, et toiminguid teha, ja siis neid toiminguid on tehtud. Aga mis on hästi groteskne, on see, et Parvel Pruunsild ei saa mitte kunagi teada, miks tema suhtes selline seisukoht kujundati ja miks tema suhtes neid jälitustoiminguid sellisena tehti," rääkis Keres.

Endise Tartu abilinnapea Priit Humala kaitsjad rääkisid oma kõnes, et Humala vastu on esitatud süüdistus seetõttu, et ta on vastu seisnud Rail Balticu ehitamisele.

"Eks ma arvan, et see on otsitud põhjus selleks, et minu tegevust laiemas plaanis Eestis kahtluse alla seada," lausus Humal.

Teise vaidluskohana tõid kaitsjad välja operaatorite sideandmed, mille praegusel viisil kogumine on vastuolus Euroopa kohtu otsusega. Prokuratuuri hinnangul on tõendid kogutud korrektselt.

"Prokuratuur on küll seisukohal, et on olnud korrektsed," ütles prokurör Gerd Raudsepp. "Sideandmete puhul ei saa üle ega ümber sellest, et me tõenäoliselt hakkame vaidlema sellel teemal ka kõrgema astme kohtus. "

"Sellisteks nii-öelda paranoiadeks ei ole alust. Meie lähtusime tulenevalt sellest, milline oli kuriteo kahtlus. Selle kuriteokahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks me kogusime tõendeid ja lõppkokkuvõttes selle aasta aprillikuus oli prokurör veendumusel, et siin on kogutud piisavalt tõendeid ja see asi tuleb kohtu ette toimetada," sõnas Raudsepp.

Kohus langetab otsuse 11. veebruariks.