Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile laekub iga aasta pea 4000 avaldust rahulolematutelt tarbijatelt, kel on kaebus mõne Eestis registreeritud ettevõtja vastu. Kaebuse saab näiteks esitada nii nende ettevõtjate suhtes, kes on müünud puudustega kaupa kui nende suhtes, kelle osutatud teenus on olnud nii ebakvaliteetne, et tarbija soovib näiteks raha tagasi.

Komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees rääkis, et enamasti jõuavad tarbijad ja ettevõtjad omavahel kokkuleppele või kompromissile nii, et komisjon ei pea tingimata mingit otsust tegemagi. Umbes tuhandel juhul aastas on aga just tarbijavaidluste komisjon see, kes otsustab, kas õigus on tarbijal või kauplejal.

Seejuures ei ole otsused, mis komisjon langetab, osapooltele sugugi kohustuslikult täidetavad. Kopamees rääkis, et iga aasta on umbes 200-300 juhtu, kus ettevõtjad nende suhtes tehtud taunitavat otsust ei järgi. Kauplejate nimed, kes komisjoni otsuseid ei ole järginud, avaldab tarbijakaitseamet oma kodulehel asuvas mustas nimekirjas.

Sellest nimekirjast leiab praegu näiteks mööbli jaemüügiga tegelevad Seegi Mööbli, Pere Mööbli ja Gigant kauplus-lao. Ühtlasi ka autolammutuskoja Carway, reisibüroo Mainedd, telekomifirma Levikom ning kaminate müügiga tegeleva Koltsi Kaminad.

Majandusminister Erkki Keldo saatis nädala alguses valitsusele tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, et muuta tarbijavaidluste komisjoni töö senisest tulemuslikumaks ja usaldusväärsemaks.

Veel mõned kuud tagasi soovis majandusministeerium (MKM) tarbijavaidluste komisjoni tööd märkimisväärselt reformida, muutes komisjoni tehtud otsused osapooltele kohustuslikuks ehk kohtutäituri täidetavateks. Nüüd on ministeerium sellest plaanist aga loobunud ehk jäädakse korra juurde, kus komisjoni otsused on tarbijatele ja kauplejatele pelgalt soovituslikud.

Omanike keskliit: riik tegeleb asendustegevusega

Tarbijate huve esindava omanike keskliidu juhatuse esimees Andry Krass märkis, et eelnõu uus versioon ei ole absoluutselt see, mida tarbijad ootasid.

"Ma ei näe, mille poolest see eelnõu tarbijate olukorda kuidagigi paremaks saaks muuta. Esialgsel kujul omanike keskliit kiitis selle eelnõu heaks, aga sel hetkel oli see eelnõu hoopis teistsugune ehk sisuliselt 180 kraadi teises suunas ja tarbijate huvides," lausus Krass.

Krass rääkis, et tarbijavaidluskomisjoni loogika peaks olema sarnane töövaidluskomisjonile, mille otsus on samasuguse juriidilise jõuga nagu kohtuotsus. Kui kumbki pool otsusega rahul ei ole, on neil võimalus pöörduda edasi kohtusse.

Tarbijavaidluskomisjoni peamine nõrkus praegu ongi Krassi sõnul see, et paljud kauplejad ei täida nende suhtes tehtud otsuseid, sest otsused on vaid soovituslikud. Keskmise vaidluse lahendamiseks kulus eelmisel aastal komisjonil 56 päeva.

"Probleem on nendes üksikutes kauplejates, keda on siiski liiga palju. Küsimus on selles, kuidas luua proaktiivselt selline olukord, et tarbijad ei peakski üldse tarbijavaidluskomisjoni pöörduma. Selleks peab komisjonil tekkima aga senisest suurem autoriteet," rääkis Krass.

Otsuste sundtäitmine võib olla põhiseadusega vastuolus

Majandusministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa lausus, et ministeerium loobus otsuste sundtäitmise plaanist, sest riigil ei ole veel lõplikku veendumust, et sarnastes kohtuvälistes vaidlustes langetatud otsused on põhiseadusega kooskõlas.

"Õigusteadlased ongi vastandlikel seisukohtadel ja senikaua, kuni see põhimõtteline küsimus on lahendamata, ei ole hea luua õiguses veel selliseid meetmeid, kus hiljem võib olla põhiseadusega probleeme," märkis ta.

Majandusministeerium on tarbijakaitseseadust plaaninud muuta juba vähemalt 2020. aasta sügisest, mil turuosalistele saadeti välja eelnõu koostamisele eelnenud väljatöötamiskavatsus.

Sillamaa rääkis, et selle aja jooksul eritles ka majandusministeerium ise, kas sarnane kohtuväline vaidluste lahendamine oleks õiguslikult tehtav, kuid lõplikku veendumust siiski ei sündinud.

Nüüd peaks justiitsministeeriumil valmima uus õiguslik analüüs, justiitsministeeriumi avalike suhete nõuniku sõnul järgmise aasta esimeses pooles. Sellest hoolimata otsustas majandusministeerium tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu saata juba praegu sellisel kujul valitsusse.

"Kuna meil on seal eelnõus ka muud asjaolud, mis parandaksid tarbijavaidluste komisjoni tööd, siis me otsustasime, et me teeme siiski need parandused ära kohe praegu, et komisjoni tööd paremaks teha. Edasi saab minna siduvate otsustega kunagi hiljem," rääkis Sillamaa.

Ministeerium loodab, et komisjoni töö muutub siiski kvaliteetsemaks

Olgugi, et tarbijavaidluste komisjoni otsused jääksid uue eelnõu kohaselt ka tulevikus kauplejatele pelgalt soovituslikeks, loodab ministeerium siiski uue eelnõuga komisjoni tööd senisest usaldusväärsemaks ja kvaliteetsemaks muuta.

Näiteks märkisid nii kaupmeeste liit kui ka kaubandus-tööstuskoda ministeeriumile saadetud tagasisides, et üks põhjus, miks ei oleks mõistlik komisjoni otsuseid muuta õiguslikult siduvaks, on tõsiasi, et komisjoni otsuste kvaliteet kipub praegu liialt kõikuma.

"Komisjoni otsuste kvaliteet sõltub eesistuja taustast ja kompetentsist. On kohtuniku taustaga eesistujaid, kes on pädevad ja erapooletud ning kelle otsuseid usaldatakse. Aga on ka selliseid komisjoni juhte, kelle puhul on tekkinud mulje, et otsused on subjektiivsed, sisusse süvenetakse pigem vähe ning kiputakse tarbijale "kui nõrgemale osapoolele "praktiliselt alati õigus andma," märkis kaupmeeste liit.

Valitsusse saadetud eelnõuga luuakse nüüd kolm komisjoni esimehe ametikohta, mis täidetaks avaliku konkursiga viieks aastaks. Hetkel on tarbijavaidluste komisjonis 14 esimeest, kes on komisjonis oma põhitöö kõrvalt, käsunduslepingu alusel. Kuna komisjoni esimehed oleksid praegusega võrreldes paremini tasustatud, siis paraneks riigi plaani järgi ka komisjoni otsuste kvaliteet.

Teise muudatusena saaks TTJA kauplejad veebileheküljel asuvasse musta nimekirja kanda praeguse ühe aasta asemel kolmeks aastaks.

Veel üks muudatus, mida ministeeriumi eelnõu võimaldab, on poolte võimalus kasutada tulevikus lepitusmenetlust, kus komisjoni kinnitatud kokkulepe oleks nii tarbijale kui ka kauplejale sundtäidetav. Sillamaa tõi näite olukorrast, kus tarbijal on kaupleja vastu nõue näiteks suuruses 500 eurot, aga lepitusmenetluse käigus lepitakse kokku, et ettevõtja maksab 300 eurot.

"See on asendustegevus. Kui on kokkulepe olemas, et mõlemad on nõus, siis miks me peaks eeldama, et üks pooltest läheb kohtutäituri juurde. Niikuinii mõlemad pooled soovivad  lõpetada asja kompromissiga," märkis Krass omanike keskliidust.

Ka kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ütles, et kaupmehed on lepitusmenetluse võimaluse vajalikkuse suhtes pigem kõhklevad.

Ka kauplejad kahtlevad samuti uue seaduseelnõu vajalikkuses

Kui tarbijate vaatest uus tarbijakaitseseadus olukorda ei paranda, siis omad kõhklused on ka kaupmeestel.

"Me pigem praegu mõtleme, et kui suur mõte sel eelnõul on, et millist probleemi see lõpuks lahendab ja kas see on kõige parem viis probleemide lahendamiseks," rääkis kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil.

Peil selgitas, et kaupmeeste silmis on kõige suuremad muudatused seotud praegu eeskätt tarbijakaitsekomisjoni esimeeste parema tasustamisega ning positsiooni püsivaks muutmisega. See aga ei ole nende silmis süsteemi muutev asi ning pole selge, kas komisjoni otsuste kvaliteet ikkagi tõuseb.

Peil nentis, et praegusel kujul kogu süsteem Eestis tarbijate ja kauplejate vaheliste vaidluste lahendamiseks siiski väga hästi ei tööta.

"Küsimus on, kas parem on see tänane mitte väga hea süsteem võrreldes sellega, mis tulevik toob. Kui tuleviku süsteem on veel halvem, siis me parema meelega lepiksime selle tänase olukorraga. Parem siis see natuke halb kui väga halb. Kui keegi suudab välja mõelda süsteemi, mis on oluliselt parem ja ei ole seejuures ka väga kallis, siis me oleksime kindlasti selle poolt," rääkis ta.

Kauplejad, erinevalt tarbijaid esindavast omanike keskliidust, on siiski rahul, et seaduseelnõust ei leia enam plaani muuta tarbijavaidluste komisjoni otsused siduvaks.

"Mitte ainult turuosalised, vaid ka riigikohus ja justiitsministeerium on võtnud selge seisukoha, et õigust mõistab põhiseaduse kohaselt vaid kohus. See ei saa olla vaid üks tarbijakaitseametnik. Riigikohus oma arvamuses juhtis ka tähelepanu, et õigusriikides kehtib võimude lahususe printsiip, mis tähendab, et täitevvõim ei mõista kohut. Nõukogude Liidu ajal võis täitevvõim kohut mõista, aga normaalses demokraatias see nii ei ole, sest see on liiga suur võimu keskendumine ühe võimu kätte. On oluline, et sellise potentsiaalse omavoli eest oleks nii inimestel kui ka ettevõtetel seaduslik kaitse. Meie oleme samal arvamusel," märkis Peil.

Kaupmeeste liidu tegevjuht oli ka skeptiline, kas TTJA must nimekiri praegusel kujul oma eesmärki täidab, sest eeskätt leiavad inimesed teabe ettevõtete usaldusväärsuse kohta pigem internetist guugeldades või arvustusi vaadates.

"Soovitaksin tarbijakaitseametil otsida natuke moodsamaid lahendusi. Näiteks teha ajurünnaku, kuidas liikuda selle musta nimekirjaga kanalitesse, kus tarbijad praegu tegelikult on," ütles Peil.