Riigikogu enamus soovib, et põhiseaduse muudatus hakkaks kehtima sügisel ning Venemaa ja Valgevene kodanikud valida ei saaks.  Advokaat ja põhiseaduse üks autoritest Jüri Raidla ütles põhiseaduskomisjonis, et tehniliselt seda jõuab, aga riigiõiguslikult pole see ilus.

"Veneetsia konventsiooni järgi sellised muudatused tegelikult peaksid jõustuma aasta aega enne valimisi. Tõsi, see ei ole juriidiliselt siduv rahvusvaheline kokkulepe, nii et õiguslikult muudatuste tegemine on võimalik," lausus Raidla.

"Me oleme arvestanud, et see (aastane vahe) oleks tõepoolest hea tava – me oleme aasta varem seda tahet väljendanud. Seadus ei ole küll jõustunud, võetakse vastu seitse kuud enne (valimisi), mis ei ole väga vahetult varem. Aasta oleks hea, aga seitse kuud minu hinnangul ei ole väga suur õiguste piiramine," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras.

Raidla sõnul võiks anda valimisõiguse vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele. Praeguse eelnõu järgi oleks valimisõigus ka NATO riikide kodanikel ja  halli passi omanikel.

"Siiamaani on olnud kontseptsiooniks alalise elaniku kontseptsioon. Kui võetakse aluseks kodanikukontseptsioon, siis riiklikus tähenduses Eesti vabariigi kodanik on selge. Ka Euroopa Liit on ühist kodakondsust valdav institutsioon. Nagu me teame, ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, nii nagu meie riigi kodanikud, on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud. See ei laiene näiteks NATO riikide kodanikele," ütles Raidla.

Kas valimisõigus jääb Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele või ka NATO riikide kodanikele ja halli passi omanikele, nagu on kirjas koalitsiooni kompromissvariandis, pole teada. Eelnõu teine lugemine on veebruaris.

Isamaa on näiteks jätkuvalt seda meelt, et halli passi omanikud valima ei peaks.

"Isamaa selge seisukoht on, et põhiseadusesse tuleks kirjutada lühidalt ja selgelt, et kohalikel valimistel on hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes püsivalt elavad Eestis. Punkt," lausus Helir-Valdor Seeder.