USA rahaeraldus Venemaa külmutatud varade intressidest aga tähendab seda, et neid varasid ei saa lähiajal vabastada.

Venelastel võib olla raskusi elavjõu ja tehnikaga. Eksperdid järeldavad seda tõsiasjast, et peale Donetski ja Kurski pole mujal suurt aktiivsust. Kurski alade hoidmisel on ukrainlaste jaoks ilmselt poliitiliselt tähtis.

"Tõenäoliselt saaks see olema ka vaherahuläbirääkimistel üks oluline punkt. Kui Ukraina relvajõud ikkagi kontrollivad mingit osa Vene territooriumist. See võiks olla oluline argument või läbirääkimispunkt," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg.

Reservkolonel Hannes Toomsalu ütles, et venelased ei ole palju edasi liikunud Pokrovski suunal, kuid on pikendanud rinnet, lähenedes linnale lõunast.

Kurahhivis ja sealt lõunas aga on Ukraina üksused piiramisrõngasse jäämas. Piirkonnast üksuste väljatõmbamiseks tuleb võidelda.

"Ukrainlased peaks sealt nüüd taganema. Nagu me teame, kuidas need raportid on olnud, et Ukraina vange venelased ei võta, kui nad sinna kotti satuvad. Ja ukrainlased ise on ka päris pahased, et väejuhatus jätab vägede väljatoomise nii hiljaks, et inimesed saavad hukka," sõnas Toomsalu.

USA eraldas Ukrainale järjekordse relvaabi 500 miljoni ulatuses, mis sisaldab eeskätt raketisüsteemide ja suurtükiväe laskemoona. See on osa presidendi abimehhanismi raames Joe Bideni poolt lubatud abist, milleks pole vajalik Kongressi luba. Eesmärk on anda Ukrainale abi enne Donald Trumpi ametisseastumist vastupidamiseks kuni poliitlise lahenduse leidmiseni.

"Seda kokku on 4.2 miljardi dollari eest, teistel andmetel 7,2 miljardi dollari eest. Seda kõike logistiliselt teenindada ei jõua, nii et on kiire. Jõulud tulevad peale, aastavahetus, sellepärast praegu see kiiresti käib. Varem on USA eraldanud 20 miljardit krediiti Venemaa keskpanga arestitud vahendite intressidest. Sellest osa võiks Ukraina kasutada relvastuse soetamiseks, kuid selleks on tarvis Kongressi luba. Sellel käigul on aga omaette tähendus," ütles julgeolekuekspert Raivo Vare.