Kuu enne kui Ameerika Ühendriikide presidendiks saab Donald Trump, on Brüsselis kogunenud Euroopa riigijuhtide tähelepanu Ukrainal. Euroopale on oluline, et ükskõik, millise rahuplaani Trump lõpuks välja pakub, ei tehta seda vastu ukrainlaste või ka eurooplaste soove.

"Iga tõuge läbirääkimisi pidada liiga vara oleks halb Ukrainale," ütles Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas. "Kõik maailmas jälgivad praegu toimuvat, seega me peame olema tugevad. Süüria sündmused näitavad, et Venemaa ei ole võitmatu ja me ei peaks oma võimu alahindama."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et Ukrainal on vaja nii Euroopa kui ka Ameerika tuge. Läbimõtlemata rahuplaan pole kellegi huvides.

"Kujutage ette, et me sõlmime vaherahu. Kõik on selle üle rõõmsad. Nüüd kujutage ette kahe kuu pärast tuleb Putin jälle. Või kuue kuu pärast, aasta pärast, kahe aasta pärast. Kes sellest kaotab? Kõik, kes selle vaherahu sõlmisid," rääkis Zelenski.

Ka Saksa liidukantsler Olaf Scholz ütles, et rahu saab sõlmida vaid Ukraina ise. "Tapmine peab lõppema. Peame jõudma olukorda, kus rahu on võimalik. Peab väga selge olema, et ei toimuks eskalatsiooni, mis viiks sõjani NATO ja Venemaa vahel," lisas ta.

Eesti peaminister Kristen Michal tõdes, et Trumpi plaan ei ole tegelikult teada. Seda ei saa jääda ootama, kõige tähtsam on praegu Ukrainale abi anda rohkem.

"On see siis energia, soojataristu vaatest. On see siis relvastus, muud võimed kuni väljaõppeni, et Ukraina oleks tugevas positsioonis, et Venemaa oleks sunnitud läbirääkima mitte vastupidi," lausus Michal.