Valitsev partei Gruusia Unistus seisab silmitsi esimeste valimistega pärast aasta tagasi toimunud vaidlusaluseid üldvalimisi, mis paiskasid riigi segadustesse ning peatasid väljavaated tihedamaks lõimumiseks Euroopa Liiduga.

Tavapäraselt väheolulised kohalikud valimised on omandanud suure kaalu pärast kuid kestnud reide sõltumatu meedia vastu, kodanikuühiskonda piiravate seaduste kehtestamist ning kümnete võimuvastaste aktivistide vangistamist.

Vangistatud reformaatorist ekspresident Mihheil Saakašvili on kutsunud toetajaid valimispäeval meelt avaldama, nimetades seda viimaseks võimaluseks Gruusia demokraatia päästmiseks.

"On hetki, mil on vaja tegutseda siin ja praegu," kirjutas ta neljapäeval Facebookis. "Tulgem 4. oktoobril tänavatele ja seisame lõpuni enda eest. Vabadus – nüüd või mitte kunagi!"

"Palju rohkem inimesi arreteeritakse ja ülejäänud aetakse minema," hoiatas ta. "Võimust võtab täielik lootusetus ja lääs loobub lõpuks meist."

Parteid Gruusia Unistus esindav peaminister Irakli Kobahhidze süüdistas meeleavalduse korraldajaid radikalismis.

"Nende katse revolutsiooni korraldada kukub kindlasti läbi," ütles ta. "Seetõttu tahame kõiki veel kord hoiatada: ärge sattuge aastateks trellide taha."

Inimõigusorganisatsioonide sõnul on viimase aasta jooksul vangistatud umbes 60 inimest, nende seas opositsiooni võtmeisikuid, ajakirjanikke ja aktiviste.

Amnesty International ütles, et valimised toimuvad opositsioonitegelaste ja kodanikuühiskonna vastaste karmide poliitiliste repressioonide keskel.

"Kuna opositsioonijuhid on vangistatud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid rünnaku all... tallatakse jalge alla inimeste sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadus," teatas organisatsioon.

Gruusia Unistus on olnud võimul alates 2012. aastast. Erakonda kontrollib miljardärist endine peaminister Bidzina Ivanišvili.

Algselt esitles Gruusia Unistus end liberaalse alternatiivina Saakašvili reformimeelsele leerile. Kuid kriitikute sõnul on partei pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal kaldunud Moskva poole, ajades paremäärmuslikku poliitikat ning võttes kasutusele Kremli-stiilis meetmeid sõltumatu meedia ja vabaühenduste vastu.

Gruusia Unistus – mis on ähvardanud keelustada kõik suuremad opositsiooniparteid – lükkab need süüdistused tagasi.

Partei sõnul kaitseb ta stabiilsust nelja miljoni elanikuga riigis, samal ajal kui lääne "süvariik" püüab opositsiooniparteide abiga Gruusiat Ukraina sõtta tõmmata.

Analüütikute sõnul leiab Gruusia Unistuse otsekohene sõnum – opositsiooniga sõda, meiega rahu – vastukaja maapiirkondades ning seda võimendab desinformatsioon.

Gruusia sotsiaaluuringute ja analüüsi instituudi hiljutise uuringu kohaselt oli partei toetus umbes 36 protsenti, opositsioonirühmadel aga 54 protsenti.

Euroopa Liit on kehtestanud sanktsioonid mitmele Gruusia Unistuse ametnikule varasemate meeleavaldajate mahasurumiste eest.

Brüssel on ka hoiatanud, et võib peatada grusiinide õiguse viisavabalt EL-i reisida, kui valitsus ei paranda õigusriigi olukorda ega võta kohustust kaitsta põhiõigusi.

Kuid ka opositsioon ise on sügavalt lõhestunud.

Mõned erakonnad, sealhulgas Saakašvili Ühtne Rahvuslik Liikumine, toetavad plaani boikoteerida kohalikke valimisi ja korraldada massimeeleavaldusi.

Teised – näiteks Lelo ja Gruusia Eest – seavad kandidaadid üles ning on pidanud meeleavalduse väljavaateid vähetähtsaks.