Gruusia on aastaid olnud Eesti arengukoostöö üks prioriteetriike, rääkis välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik. Uuel aastal Eesti panus Gruusiasse väheneb.

"Kuna juba mõnda aega on Gruusias toimunud mittedemokraatlikud protsessid. Rahvas on tänaval ja ei ole nõus oma tänase valitsusega, mis peale valimisi ametisse sai. Tegelikult juba veidi varem hindasime me oma projekte ja jõudsime järeldusele, et on võib-olla valdkondi, kus me ei ole valmis seda kosotööd jätkama. Ja see puudutab eelkõige valdkondi, kus on kaasatud olnud Gruusia valitsus," ütles Ratnik.

Nii näiteks kirjeldadakse Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse kodulehel ligi 60 000 euro suurust projekti, mille käigus pidi Eesti aitama Gruusiat veebipolitsei teenuse väljatöötamisel.

Keskuse Ida-Euroopa partnerluse juht Margus Gering märkis, et selle projekti jaoks sai aasta alguses raha MTÜ Mondo

"Ühe selle projekti osapoolena oli kaasatud ka politsei- ja piriivalveamet Eestist. Aga paraku selgus, et siseriiklik olukord oli juba niivõrd pingestunud. Siis osapoolte kokkuleppel leiti, et seda projekti ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia ja tegelikult see projekt sellisel kujul jäi ära ja need vahendid tuli ümber suunata," ütles Gering.

Gering rääkis, et aastate jooskul on Eesti teinud hoogsat koostööd ka Gruusia haridusministeeriumiga. "See on meie edulugu. Gruusia üldharidussüsteem esimesest kuni 12. klassini on sisuliselt Eesti ekspertide ja praktikute poolt reformitud, nõustatud. Kuni selleni välja, et Gruusia ülikoolides bakalaureuse- ja magistriõppe õpetajakoolituse õppekavad on samuti Eesti ekspertide nõustatud ja koostatud."

Ratnik ütles, et koostööd Gruusia haridusministeeriumiga Eesti enam jätkata ei saa.

Käimasolevatest haridusvaldkonna projektidest kõige suurem keskendub Gruusia aladele, kus elavad peaasjalikult armeenlased ja aserid. Koostöös UNICEF-ga aitab Eesti seal kakskeelset haridusmudelit juurutada. Geringi sõnul lõppeb see projekt koos selle aastaga ära.

Ratnik ütles, et edasi saab minna nende projektidega, mis toetavad vaba meediat ja kodanikuühiskonda. Nii näiteks peaks 2025. aasta keskpaigani kestma ligi 100 000 euro suurune projekt, mille toel antakse Gruusia ajakirjanikele stipendiume ja ajakirjandusauhindu.

"Esimeses järjekorras me peamegi jälgima poliitilisi arenguid Gruusias. Me kindlasti jätkame nende projektidega, millega me täna oleme valmis jätkama. Kas me uusi sisse võtame, seda näitab aeg," lisas Ratnik.

Kuna välisministeeriumi eelarvet pole veel kinnitatud, ei oska Ratnik ega Gering veel täpselt öelda, kui palju raha järgmisel aastal Gruusiasse suunatakse.

"Aga kui me räägime, et me oleme aastaid eraldanud Gruusias arengukoostööks miljon eurot aastas, siis kindlasti järgmiseks aastaks on need vahendid kordades ja kordades väiksemad," ütles Ratnik.