Eesti viib oma suursaadiku Gruusiast ära Armeeniasse

Välisministeerium otsustas viia nii Gruusiasse kui ka Armeeniasse akrediteeritud Eesti suursaadiku Marge Mardisalu-Kahari, kes seni resideerus Thbilisis, üle Armeenia pealinna Jerevani ja lõpetada tema töö suursaadikuna Gruusias. Muutuse taga on Eesti suhete jahenemine Gruusia valitsusega ning samas kontaktide tihenemine Armeeniaga.
Välisministeerium teavitas 11. veebruaril Gruusia ajutist asjurit, et Eesti suursaadik Gruusias Marge Mardisalu-Kahar lõpetab oma missiooni Thbilisis 10. märtsil, teatas välisministeeriumi pressiteenistus. Kuni uue suursaadiku nimetamiseni juhib Eesti saatkonda Gruusias ajutine asjur Gita Kalmet, lisas ministeerium.
Välisministeeriumi pressiesindaja ei soovinud täpsustada, millal võidakse nimetada uus suursaadik Gruusiasse.
Mardisalu-Kahar jätkab tööd suursaadikuna Armeenias, kus Eesti avab märtsis oma saatkonna ja Marge Mardisalu-Kaharist saab Eesti esimene Jerevanis resideeruv suursaadik, teatas välisministeerium. Saatkonna avamise Armeenias otsustas valitsus mullu novembris.
Eesti ja Gruusia avasid vastastikku saatkonnad vastavalt 2006. ja 2007. aastal, kuid praegu pole Gruusial ka Eestis suursaadikut.
Eesti suhted Gruusiaga on jahenenud pärast võimupööret Gruusias, mille tagajärjel Euroopa-meelsed poliitilised jõud on võimult tõrjutud ning valitsus on igasugused protestid jõuliselt maha surunud. Samas Armeeniaga on Eesti suhted kiirelt arenema hakanud seoses seal toimunud muutustega, mis väljenduvad suhete tihendamises Euroopa Liiduga ning leppimisprotsessi alustamises Aserbaidžaaniga.
"Eesti ja Armeenia suhted on stabiilsed ja head ning alates 2023. aastast arenenud tõusvas joones. Toimunud on kahepoolseid visiite ja kohtumisi nii presidentide, peaministrite kui välisministrite tasemel," öeldakse välisministeeriumi kodulehel.
Samas suhete kohta Gruusiaga tõdeb välisministeerium oma kodulehel, et Eesti on pikka aega panustanud Gruusia euroatlantilisse lõimumisse, kuid seoses Gruusia võimude süstemaatilise demokraatiast kaugenemisega, s.h vajakajäämistega Euroopa Liidu kandidaadistaatuse jaoks seatud tingimuste täitmisel, ei ole Gruusia institutsioonide toetamine enam Eesti välispoliitiline prioriteet. Eesti panustab kodanikuühiskonna ja vaba meedia arengusse, lisati samas.
Küll kinnitab Eesti, et toetab järjepidevalt Gruusia territoriaalset terviklikkust ning lisab, et Euroopa Liidu vaatlusmissioonil Gruusias töötab üks Eesti ekspert.
Toimetaja: Mait Ots











