Vene vägede peamine pingutus on praegu Pokrovski ja Kurahovi linna suunal ning seal käivad kõige ägedamad lahingud. Samas kui vaadata, et Pokrovsk asub Donetskist 90 kilomeetri ja Kurahov 50 kilomeetri kaugusel, pole edenemine väga suur olnud, lausus Kalnitski.

Taktika, mida Vene väed kasutavad, on juba mõnda aega sama: kuivõrd droonide tõttu soomustehnikat lagedale väljale pole suurt mõtet saata, kasutatakse rohkem jalaväeüksuseid.

"See ei erine teise maailmasõja või 1990-ndate Tšetšeenia sõjast. Sellepärast ongi neil nii suured kaotused. Nad aeglaselt, aga vältimatult liiguvad edasi. Suured kaotused, aga nad ei hooli nendest inimestest – tulevad, tapetakse ära ja tuleb järgmine laine peale ja kolmas laine peale," lausus Kalnitski.

"Tundub, et sõdureid, kes on valmis sinna minema, on (Venemaal) ka piisavalt palju," lisas Kalnitski, märkides, et Venemaa värbab praegu kuus 30 000 uut sõdurit.

Kunagi saab ka Venemaal inimjõud otsa, aga kuivõrd ressursid on Ukrainaga võrreldes niivõrd erinevad, siis on pigem oht, et ukrainlaste jõud raugeb varem, ütles ta.

Venelased avaldavad Ukraina vägedele survet praegu ka Kurski oblastis, kuid rõhuasetus on siiski Pokrovskil, märkis Kalnitski. Kolmest eesmärgist, mida ukrainlased lootsid Kurski oblastisse tungides täita, on üks aga läbi kukkunud, lisas ta.

"Esimene eesmärk oli, et Sumõ ümber ei tekiks rindejoont, mis on õnnestunud. Teine asi oli omada võimalikel rahuläbirääkimistel trumpi taskus. Ja kolmandaks, et vähendada sellega mujal rindejoonel survet. See viimane ei ole kõige õnnestunum. See avaldas Vene vägedele mõju neli-viis nädalat, aga venelaste suunad pole muutunud ja Donetski oblastis surve jätkub," lausus Kalnitski.