Rail Balticu parlamendikomisjoni lõpparuanne on 157 lehekülge faktirohket ja põhjalikku ülevaadet ning järeldusi projekti vigadest. Punasesse nimekirja on koondatud kolm kõrget ametnikku, kes pidanuks süvenema ja kontrollima, kuid võtsid riigi nimel vastu otsuseid, mis olid põhjendamata ja tekitasid katteta rahalisi kohustusi.

Esikohalt leiame endise peaministri Krišjanis Karinši, talle järgnevad praegune transpordiminister ja enne seda pikka aega RB Railis kõrgel kohal töötanud Kaspars Briškens ning endine transpordiminister Talis Linkaits.

Oranžis nimekirjas näeme veel ministreid, ministeeriumite ametnikke ja RB Raili juhte. Kollases ehk pisut nõrgema vastutuse tasemega nimekirjas on endised peaministrid Laimdota Straujuma ja Maris Kucinškis.

Parlamendikomisjon peab suureks juhtimisveaks ka Eesti, Läti ja Leedu ühise valdusettevõttega RB Rail seotud huvide konflikti, kus riikide kohalikud Rail Balticu ettevõtted on nii aktsionärid kui ka projekti teostajad.

"Siin-seal Balti riikides on ikka valimiste aeg. Ja siis ei soovi keegi vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid ega teha muudatusi. Nii see kogu aeg käib, ja näeme, et Balti riigid pole suutnud omavahel seisukohti kooskõlastada. Tänaseni pole vahemeest, pole juhti, kes otsustaks RB Raili tegevuse üle. Nagu näeme, muudavad nad meelevaldselt projekti ja teevad otsuseid, mis lõpuks kajastub hinnas," lausus Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Abdris Kulbergs.

Rail Balticu jätkamise suhtes on praegune valitsus teinud karmid otsused ja rahandusminister Arvils Ašeradens kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et laenu raudteeprojekti jaoks, nagu pakkus välja Eesti pool, pole Lätil võimalik võtta.

"Meie eesmärk on eelarvedefitsiiti vähendada, laenamine võiks olukorda veelgi halvendada. Arvestades kaitsevaldkonna eelarve kasvu, ei saa me rohkem raha juurde laenata," ütles Ašeradens.

"Soovime kokku leppida, milline on eelarvelagi, mida üldse suudame Rail Balticu projekti investeerida. Sõltub, mis me sellest tagasi saame," lausus Silina.

Läti peaprokuratuuri algatatud kriminaalasi pole algatatud konkreetsete ametnike vastu, kuid korruptsioonitõrjebüroo uurib, kas riigi vastutavad ametnikud võisid Rail Balticu taristuobjekti ehitamisega seoses põhjustada riigieelarvele suures ulatuses kahju. Täpsemaid selgitusi uurimise huvides praegu ei anta.