Siseminister Lauri Läänemets ütles, et praegu on tähtis pöörata tähelepanu Läänemerel toimunud sündmustele. Tema sõnul on Venemaa hübriidrünnakute eesmärk tekitada ühiskonnas võimalikult palju segadust ja pahameelt.

"Piiride kiire kinnipanek seda Narvas ja Lõuna-Eestis kohalikele inimestele ka teeb ehk võib-olla meil ei ole tark tormata ja ise tuge juurde teha Venemaa soovidele. Valitsus teab, kuna ja mis asjaoludel me piirid sulgeme. Me oleme selleks valmis, kui seda vaja on. Lihtsalt täna seda valmidust julgeoleku mõttes vaja pole olnud," selgitas minister, kuid ei täpsustanud, mis asjaoludel peaks piirid kinni panema.

Soome on piiripunktid Venemaaga sulgenud. Läänemetsa sõnul oli seal põhjuseks ränderünne ja tekkisid probleemid tulenevalt Soome seadusandlusest.

"Eesti on oma seadusandlust varem muutnud. Eestis prooviti ka sarnast ränderünnet ja meil ei õnnestunud. Ehk siis meil seda vajadust, mis Soomes oli, ei ole. Need olukorrad on erinevad. Soome, tõesti, ründe pärast pani piiripunkti kinni," rääkis Läänemets.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul tuleks Venemaa piir sulgeda ja teha seda lühikese etteteatamisega.

"Juba pikka aega, selles kontekstis, kus need ründed on nii kasvanud, ja arvestades seda merealuste kaablite rünnakut ja võimalikke määramatuid terroririske, mis Venemaalt meid ähvardavad, oleks asjakohane see samm astuda," sõnas ta.

Kristo Enn Vaga Reformierakonnast ütles, et praegu ei ole piiride sulgemiseks põhjust.

"Seda kindlasti valitsus koostöös riigikoguga saab ühel hetkel vajadusel teha. Hetkel on ettevalmistustööd tehtud ehk igasugune piiri sulgemine saaks meil toimuda väga lühikese aja jooksul. Aga see kõik toimub vastavavalt ohuhinnangule ja julgeolekuolukorrale," rääkis ta.

Opositsiooni kuuluva Keskerakonna aseesimees Jaan Toots ütles, et piiri ei tuleks kinni panna ja Narva piiripunkt võiks olla avatud ka öösel. Tootsi sõnul oleks piiri sulgemine tagasilöök Narva teenindusele ja kaubandusele.

"Minu mure on ikka Narva linna elanikud ja neil on omad sugulased ja sõbrad teisel pool ja mingisugune variant peaks olema külla minna. Sest enam niisama lõbu pärast üle ei käida. See arv näitab, et viis korda on vähenenud ülekäik," rääkis Toots.

Kaubavahetus Eestil Venemaaga jätkub ja 10 kuuga on Venemaale eksporditud kaupa 370 miljoni euro eest ja moodustab ekspordi mahust kolm protsenti ja impordi mahust alla protsendi.

"Praegu selle aasta statistikat vaadates ekspordime ikkagi jätkuvalt seadmeid masinaid, põllumajanduses kasutatavaid masinaid. Statistikas on ka printerid, erinevad kodumasinad, aga ka meditsiiniseadmed, mitmed toiduained nagu kakao, jätkuvalt viime ja impordime rauasulameid, malmi, terase ja rauajäätmeid, naftat, gaase ja natuke ka harudlasi muldmetalle," loetles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa.

Allikmaa sõnul kaubavahetuse täielik katkemine Venemaaga majandusele märkimisväärset mõju ei avalda.