Õiguskantsler Ülle Madise juhtis sel nädalal riigikogu tähelepanu kahele seadusemuudatusele, mis tema sõnul ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas.

Näiteks pole Madise hinnangul põhiseaduspärane õigusnorm, mis lubab ametnikul anda ettevõttele tähtajatu keskkonda puudutava kompleksloa asemel tähtajalise loa, sest seaduses pole täpselt välja toodud tähtaja määramise tingimused. "Kõnealune norm on sedavõrd üldine, et see paneb ebakindlasse olukorda kõik osapooled," sõnas Madise.

Õiguskantsleri viidatud õigusnorm puudutab praeguse seisuga vaid üht ettevõtet Eestis – valmivat Enefiti põlevkiviõlitehast.

Keskkonnaamet andis mullu mais õlitehasele 10 aastaks keskkonnakompleksloa tingimusel, et ettevõte liigub samm-sammult keskkonnamõju vähendamise suunas. 2023 sügisel oli riigikogu teinud selleks seadusemuudatuse, sest tähtajatut luba ei soovitud õlitehasele anda ning tehas poleks saanud tootmist alustada.

Kliimaminister Yoko Alender ütles neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et tema hinnangul sellel seadusmuudatusel põhiseaduspärasusega probleeme pole, sest muidu poleks president seda välja kuulutanud.

"Riigikogu võttis vastu selle seaduse, et võimaldada tähtajaliste lubade andmist keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Juhul kui seaduseelnõu oleks olnud põhiseadusega vastuolus, siis president oleks ilmselt eelnõu tagasi saatnud," märkis Alender.

Teine seadusemuudatus, mille probleemidele Madise viitas, puudutab jäätmete põletamise eest makstavat toetust.

Taro viitab laiemale probleemile

Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni esimees võtavad Madise kriitikat tõsisemalt ning viitavad probleemide allikana kliimakindla majanduse seaduseelnõu venimisele.

Keskkonnakomisjoni esimees Taro ütles, et mõlema eelnõu puhul, millele õiguskantsler viitas, on riigikogu pidanud tegelema üksikute väikeste küsimuste lahendamisega.

"Ja see on seetõttu, et meil on siiani menetlemisel kliimakindla majanduse eelnõu, mis pole jõudnud riigikogusse. Selleks et vältida üksikküsimuste lahendamist, mis kiire menetluse käigus ei kujune kõige kvaliteetsemaks õigusloomeks, oleks vaja pikka ja suurt plaani Eesti keskkonna- ja majanduspoliitika osas, mis seisabki sellesama kliimakindla majanduse seaduseelnõu taga," lausus Taro.

"Me saaks eelnõu arutelu käigus riigikogus väga paljud sellised probleemid ära lahendada ja meil langeksid ära sellised üksikjuhtumite lahendamised kiirmenetlustega, mille kitsaskohad tulevad hiljem välja kas õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalves või nagu maapõueseadusega juhtus, et ka president juhtis omalt poolt tähelepanu," lisas ta.

Taro sõnul on kliimakindla seaduse venimisega tekkinud olukord, kus erinevatel huvigruppidel on võimalik minna kohtusse õigustatud ootuste või põhiseaduspärasuse printsiibi alusel.

"Riik üritab küll üksikuid küsimusi lahendada, kuid suur plaan on paika panemata ja see võimaldab õiguskindluse puudumise olukorras viia need küsimused kohtusse ja see tekitab ebakindlust," ütles Taro.

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab (SDE) ütles ERR-ile, et kuigi see teema käib pigem keskkonnakomisjoni alla, siis palju seisab kliimaseaduse valmimise taga ning segaseks ongi jäänud, miks selle eelnõu valitsusse jõudmine on veninud.

Aabi sõnul on sama olukord ka energiamajanduse arengukavaga, mille esialgse versiooniga on majanduskomisjoni liikmed korra tutvuda saanud.

Aab lisas, et järgmisel nädalal, kui tavapärane töö riigikogus taas algab, saab õiguskantsleri viidatud puudusi arutada, kuid enne peaks kliimaministeerium tegema oma ettepanekud, kuidas neid juriidilisi nüansse korrektselt lahendada.

Keskkonnaühendused ei näinud seadusmuudatuses midagi head

Eesti keskkonnaühenduste koja koordinaator Maia-Liisa Anton ütles ERR-ile, et keskkonnaühenduste hinnangul poleks 2023. aasta sügisel pidanud õlitehase tõttu üldse seadust muutma, sest tähtajatute komplekslubade puhul on järelevalve tagatud ning luba vaadatakse regulaarselt üle.

"Me ei näinud mingit vajadust seadusemuudatuse järele, sest tähtajalised load võivad olla isegi keskkonnale kahjulikumad. Näiteks kui tekivad keskkonnasäästlikumad tehnoloogiad, ei saa kohustada ettevõtjat neid loa kehtivuse ajal rakendama," lausus Anton.

"Tähtajatut luba vaadatakse regulaarselt üle ja see võimaldab reageerida nii tehnoloogiate arengule kui ka muutustele keskkonnas ja rahvusvahelistele kokkulepetele keskkonnamõjude vähendamiseks," lisas ta.

Probleemid mitme seadusega

Madise saatis riigikogule ka ettepaneku täpsustada elektrituruseadust. Nimelt võeti mulluse seadusemuudatusega sisuliselt ära jäätmete põletamise eest makstav toetus. Õiguskantsler, kelle poole oli arvamuse saamiseks pöördunud Iru elektrijaama omanik Enefit Green, märkis, et muudatus on vastuolus põhiseadusega. Muudatuse järgi ei maksta taastuvenergia toetust elektritoojale, kui pole tõendatud, et jäätmete taaskasutus vastab seaduses paika pandud sihtarvudele.

Madise sõnul pole küsimus üksnes Iru elektrijaamas, vaid õiguskindluses, mis on investeerimiskindluse seisukohalt oluline.

Lisaks jättis president Alar Karis lõppenud aasta viimasel päeval välja kuulutamata maapõueseaduse täiendamise seaduse, kuna see pole tema hinnangul kooskõlas põhiseadusega ning ta ei pea sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirangut proportsionaalseks.