Keskkonnale kõige rohkem kahjulikku mõju avaldav keerukas tegevus, näiteks
energeetikatööstus, nõuab kehtivat kompleksluba. Kui kuni 15. jaanuarini 2024 said ettevõtjad arvestada, et kompleksload on tähtajatud, eeldusel et kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, siis sellest kuupäevast alates kehtib norm, mille kohaselt võib ametnik anda tähtajatu loa asemel tähtajalise loa.

Tööstusheite seaduse paragrahv 48 teise lõike vastavust põhiseadusele hinnanud õiguskantsler märkis, et põhiseadus ei välista keskkonnaloale tähtaja kehtestamist, kuid selleks, et tähtaega ei kehtestataks meelevaldselt, tuleb seadusega sätestada tähtaja määramise tingimused.

"Praegusel juhul on seaduses jäetud määramata, millistel juhtudel ja mis tingimustel tuleb ettevõttele anda tähtajaline kompleksluba. Seega saab ametnik väljastada tähtajalise loa, kuid juhiseid selle jaoks seadus talle ei anna," ütles Madise.

Madise lisas, et kui loa omaja leiab, et ametnik on rikkunud tema õigusi – näiteks luba on antud liialt lühikeseks ajaks – või kui ettevõtte tegevusest mõjutatud naabri arvates on luba antud liiga pika tähtajaga, siis on ka kohtul keeruline kontrollida ametniku otsuse õiguspärasust, sest seaduses puuduvad juhised, mille alusel kohus saaks hinnata, kas luba vastab seadusele.

"Kõnealune norm on sedavõrd üldine, et see paneb ebakindlasse olukorda kõik osapooled," sõnas Madise.

Madise märkis ka, et põhiseadus ei näe ette, et ametnik võiks omatahtsi otsustada, mis laadi käitis kuskile sobib või ei sobi või mis perioodil see võib tegutseda.

"Ametnik saab hindamiskriteeriumiks võtta keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju ja seadustest tulenevad nõuded. See, milline on kahjulik mõju, mida tuleb haldusotsustega vältida, peab selguma seadusest," lausus õiguskantsler.

Õiguskantsleri ettepanek puudutab praeguse seisuga vaid üht ettevõtet Eestis – valmivat Enefiti põlevkiviõlitehast.

Keskkonnaamet andis mullu mais Enefit põlevkiviõli tootmisele 10 aastaks keskkonnakompleksloa tingimusel, et ettevõte liigub samm-sammult keskkonnamõju vähendamise suunas.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius selgitas toona, et Eestis esmakordselt kompleksloale pandud aegumistähtaeg on oluline meede keskkonnamõjude leevendamiseks.