NATO asepeasekretär James Appathurai rääkis intervjuus Sky Newsile Venemaa üha sagenenud ja jõulisemaks muutunud hübriidrünnakutest. "Kindlasti võime üles lugeda kümneid. Kuni 100 kindlasti. Aga siis on palju ka nurja aetud [Venemaa] plaane," ütles Appathurai, kes on NATO peasekretäri asetäitja innovatsiooni, hübriidteemade ja küberküsimuste alal.

Tema sõnul on rünnakute sagenemine Kremli vastus lääne sõjalisele toetusele Ukrainale, aga ka usk, et lääs on Venemaa vastane – mis tema sõnul ei vasta tõele – ja üritab Moskvat ohjeldada, et see oma naabreid ei ründaks. "See osa on tõsi. Nii et neile ei meeldi see, mida me teeme, kuid nad peavad meid ka vaenlaseks. Ja see läheb hullemaks," rääkis Appathurai.

Venemaa on süüdistused sabotaažis, häkkimises ja mõrvades tagasi lükanud.

Küsimusele, kas ta on mures, et mõni Venemaa hübriidrünnak võib ületada künnise, mis sunniks NATO-t kasutama oma aluslepingu artiklis 5 sätestatud kollektiivkaitse klauslit, mille kohaselt rünnak ühe vastu loetakse rünnakuks kõigi vastu – ja asuma Venemaaga sõtta, vastas Appathurai: "Mind teeb tõesti murelikuks see, et mõni neist rünnakutest tekitab läbimurde."

Ta viitas Venemaa katsele 2018. aastal tappa Inglismaal Salisburys endine Vene topeltagent Sergei Skripal ja tema tütar Julia, kasutades selleks keemiarelva Novitšok partiid, mis sisaldas piisavalt mürki, et tappa tuhandeid inimesi.

"Seega on reaalne oht, et üks neist rünnakutest põhjustab märkimisväärse arvu inimohvreid või väga olulist majanduslikku kahju," ütles Appathurai. "Ja siis see, mida me ei taha, on olla olukorras, kus me pole läbi mõelnud, mida edasi teha."

Seetõttu ongi NATO asunud taolistele olukordadele reageerimist harjutama ning see hõlmab ka reageerimise sõjalisi elemente, rõhutas Appathurai.

Tema sõnul on alliansi 32 liikmesriiki praeguseks juba "konna keetmise" olukorras, kus ilmsed Venemaa hübriidrünnakud kogu Euroopas, USA-s ja Kanadas on tõusnud mahuni, mis oleks viis aastat tagasi olnud täiesti vastuvõetamatu.

Appathurai tõdes, et pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on eriti sagenenud "kineetiliste" aktsioonide arv, nagu elutähtsate merealuste kaablite läbilõikamine, hoonete vastu suunatud sabotaaž või süüteseadmete paigaldamine lennukiga veetava kauba hulka.

Künnis pole praegu selge

Sky News märkis, et alates NATO asutamisest 1949. aastal on liitlased heidutanud tollast Nõukogude Liitu ja praegust Venemaad alustamast konventsionaalseid sõjalisi rünnakuid oma territooriumi vastu ning seal on selge punane joon – ja seda mõistavad hästi mõlemad pooled – selle kohta, kuidas igasugune relvastatud rünnak võib vallandada artikli 5 kohase kollektiivkaitse tegevuse.

Allianss on nüüd öelnud, et hübriidvaenutegevus – mille tahtlust on raske omistada ja mida võivad läbi viia Vene luureteenistuste nimel tegutsevad kurjategijad – võib ulatuda tasemeni, mis võib nõuda samasugust relvastatud reageerimist.  

Küsimusele, kas NATO peaks paremini Venemaale selgeks tegema, millised on tema punased jooned hübriidsõja osas, ütles Appathurai: "Praegu peame omavahel selgust saama ja seejärel otsustama, kuidas me seda ka Venemaale ütleme, et siin on piir. Nii et me peame töötama ja töötame selle nimel, et saada rohkem selgeks, mis need punased jooned on."

"Seega tahame nüüd luua lähtetaseme, ennetada eskaleerumist, hallata seda, kui see juhtub, aga ka töötada deeskaleerumise nimel, mitte selleni, kus me praegu oleme, vaid sinna, kus olime aastaid tagasi," rääkis ta.