Saksa välisminister Annalena Baerbock ja tema Soome kolleeg Elina Valtonen väljendasid ühisavalduses sügavat muret sideühenduse katkemise pärast Läänemerel, kus pinged on pärast Venemaa 2022. aastal alanud sissetungi Ukrainasse kasvanud.

"Asjaolu, et taoline juhtum tekitab kohe kahtlusi tahtlikus kahjustamises, räägib meie aja heitlikkusest," ütlesid nad.

"Meie Euroopa julgeolekut ei ohusta mitte ainult Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vaid ka pahatahtlike toimijate hübriidsõda," märkisid välisministrid. "Meie ühise kriitilise taristu kaitsmine on meie julgeoleku jaoks ülioluline," lisasid nad.

Soome võrguoperaator Cinia teatas esmaspäeva lõunal, et NATO-sse kuuluvate Soome ja Saksamaa vaheline kaabel katkes teadmata põhjustel.

Rike tuvastati merealuses kaablis C-Lion1, märkis Cinia, lisades, et kõik kaabli abil pakutavad teenused on katkenud.

Soome meedia tsiteeritud Cinia pressiesindaja lisas, et "kõik selle kiudoptilised ühendused on läbi lõigatud".

"Hetkel ei ole võimalik hinnata kaabli purunemise põhjust, kuid ilma välismõjuta selliseid katkestusi neis vetes ei juhtu," ütles pressiesindaja.

Kuid internetiliikluses häireid ei olnud, ütles Soome transpordi- ja sideameti (Traficom) küberturvakeskuse juht Samuli Bergström.

"Õnneks on Soome ja välismaa vahel mitu andmekaablite marsruuti, mistõttu ühe kaabli rike internetiliiklust ei mõjuta," vahendas Bergströmi sõnu ringhääling Yle.

1172-kilomeetrine fiiberoptilise kaabli kaudu on alates 2016. aastast toimunud side Helsingi ja Saksamaa Rostocki linna vahel.

NATO avas läinud kuul Rostockis uue mereväebaasi, et koordineerida alliansi liikmete vägede tegevust Läänemerel.

Venemaa kutsus päev pärast baasi avamist välja Saksamaa suursaadiku Moskvas, et protestida uue mereväe juhtimiskeskuse vastu.

Moskva nimetas keskust 1990. aasta Saksamaa taasühendamise lepingu räigeks rikkumiseks, mille kohaselt ei paigutata piirkonda välisriikide relvajõude, Berliin lükkas sellise väite tagasi.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on olnud korduvalt juhtumeid, mis viitavad pingete suurenemisele Läänemerel.

Kõige olulisemad olid 2022. aasta plahvatused Nord Streami torujuhtmel, mille kaudu liikus vee all Venemaa gaas Euroopasse. Samuti on lõhutud Eesti ja Soome vaheline gaasitoru ning kahjustatud Eestit Soome ja Rootsiga ühendavaid sidekaableid.