Sõja 1062. päev: Sõrskõi sõnul on Ukraina ka hullemas olukorras olnud

Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles, et pole usku võidu saavutamisse kaotanud, kuna Ukraina kaitsevägi on sõja algusest peale olnud ka hullemas olukorras. Tema sõnul olid Vene vägede kaotused mullu suuremad kui kahel varasemal aastal kokku.
Oluline esmaspäeval, 20. jaanuaril kell 20.37
- Sõrskõi: oleme olnud ka hullemas olukorras;
- Sõrskõi: Venemaa kaotused 2024. aastal on suuremad kui kahel eelmisel aastal kokku;
- Kaasanit tabas Ukraina droonirünnak;
- Ukraina võimud pidasid kinni värbamisega tegelenud Vene agendi;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit.
Sõrskõi: oleme olnud ka hullemas olukorras
Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles, et pole usku võidu saavutamisse kaotanud, kuna Ukraina kaitsevägi on sõja algusest peale olnud ka hullemas olukorras.
"Ma ei ole seda kaotanud. Oleme olnud ka palju hullemates olukordades," ütles Sõrskõi pikemas intervjuus Ukraina meediale vastuseks küsimusele, kas ta usub Ukraina võitu.
Ülemjuhataja rääkis oma reeglist, mille kohaselt tuleb üksustega enne pealetungile asumist kohtuda, suhelda ja selgitada, miks teatud toiminguid tehakse.
"Näiteks [rünnak] Venemaa pinnal (Kurski oblastis - toim.). Muide, see oli ka teatud barjäär ja mõned küsisid, kas see on õige ja legitiimne tegu. Vastasin: "Kas meie ründamine oli seaduslik?" Käib sõda ja me ründame seal, kus meil on kõige parem rünnata ja kus meil on kõige vähem kaotusi," seletas Sõrskõi.
Ülemjuhataja hinnangul peavad Ukraina relvajõud täiemahulise sõja võitmiseks tooma aktiivselt lahinguväljale kõik, milles Ukrainal on ründajate ees eelis.
Vastates küsimusele, kuidas peaks Ukraina tegema rünnakuoperatsioone Venemaa ülekaaluka elavjõu ja õhujõudude vastu, rääkis Sõrskõi, et Ukraina peab aktiivselt rakendama tööriistu, mida peetakse tema eeliseks lahinguväljal.
"Mida me peame tegema? Peame rakendama kõike, mis on meie eelis. Teate, et me oleme maailmas esimesed, kes loovad mehitamata süsteemide üksuseid. Tegelikult me praegu laiendame ja laiendame mehitamata komponenti ning arendame aktiivselt robotplatvorme," rääkis Sõrskõi.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja tõi samuti välja, et sõda on võimatu võita ainult kaitses.
"Kindlasti mitte. Ükskõik kui kaua sa kaitsed, siis lõpuks sa taganed. Ja me oleme sunnitud hoidma oma kaitseliine ja koguma vägesid tegelikult kogu rindejoone ulatuses," rääkis Ukraina kõrgeim sõjaväelane.
Ukraina ülemjuhataja on tutvustanud ka oma NATO kolleegidele alliansi sõjalisest komiteest nägemust Vene armee tõenäolistest plaanidest ja sammudest, mida Ukraina relvajõud nende takistamiseks ette võtavad.
Põhja-Korea sõjavang rääkis ukrainlastele suurtest kaotustest Kurskis
Venemaa Kurski oblastis ukrainlaste kätte sõjavangi langenud põhjakorealasest sõdur ütles ülekuulamisel, et Moskva okupatsiooniväele Pyongyangist appi saadetud sõjaväelased kannavad tõsiseid kaotusi, selgus esmaspäeval avaldatud videolõigust.
Ukraina relvajõud on tabanud kaks Põhja-Korea sõdurit piirioblastis ning riputanud videolõike nendega tehtud ülekuulamistest üles internetti. Neist üks räägib oma kogemustest kaamerasse.
Moskva ei ole tunnistanud, et stalinistliku riigi sõjaväelased võitlevad Kurski oblastis, tõik, mida on kinnitanud nii Soul kui Washington.
President Volodõmõr Zelenski postitas esmaspäeval videolõigu noorest sõdurist, kes lamas voodis ja ütles, et pärast lahingutegevusse asumist 3. jaanuaril on nende üksused kandnud suuri kaotusi.
Ta vastas küsimusele surma ja haavata saanud kaaslaste arvu kohta.
Eelmises videos ütles noor mees, et ta peitis end kaevikus, kui nägi oma kaassõdureid suremas 3. jaanuari pealetungi käigus, kuid sai ise haavata ning ta tabati kaks päeva hiljem.
Esmaspäeval postitatud videolõigus ütles ta, et teenis luureüksuses ning kuigi osa sõdureid said väljaõppe kasutada Vene armee relvastust ja sõjatehnikat, siis tema mitte.
Mehe sõnul toodi ta Venemaale Põhja-Koreast tema meelest kaubalaeva pardal koos veel umbes sajakonna mehega. Seejärel transporditi neid magamisvaguneis raudteed pidi rinde suunas.
Sõduri sõnul võeti ta ajateenistusse 17-aastaselt ning on sestsaadik olnud relva all. Videost ei selgu tema vanus.
Ühtlasi kordas ta varasemas videolõigus öeldut, mille kohaselt ta ei teadnud, et neid saadetakse Venemaale võitlema.
Sõrskõi: Venemaa kaotused 2024. aastal on suuremad kui kahel eelmisel aastal kokku
Vene väed kaotasid 2024. aastal rohkem sõdureid kui kahel eelneval sõja-aastal kokku, ütles Sõrskõi intervjuus.
Tema andmetel ulatusid Venemaa kaotused eelmisel aastal enam kui 434 000 sõjaväelaseni, kellest 150 000 said surma.
"Meie arvutuste kohaselt ulatusid [Venemaa – toim.] kaotused üle 434 000 sõjaväelase, kellest umbes 150 000 hukkus. See võitlusaasta on neile maksnud rohkem kui kaks eelmist sõja-aastat kokku," rääkis Sõrskõi pühapäeva õhtul avaldatud intervjuus väljaandele TSN.
Küsimusele Ukraina ja Venemaa vägede kaotuste suhte kohta vastas Sõrskõi: "[Venemaa kaotused on] kordades suuremad, ütleme nii."
19. jaanuari seisuga hindas Ukraina peastaap Venemaa kogukaotusteks täiemahulise sõja kestel 818 740 sõjaväelast.
Briti kaitseministeeriumi andmeil kaotas Vene armee Ukraina-vastases sõjas 2022. aastal üle 105 000 sõduri, 2023. aastal – ligi 253 000 ja 2024. aastal – üle 429 000 sõduri.
USA kaitseminister teatas jaanuaris, et Venemaa on kaotanud Ukrainas üle 700 000 sõduri – kaotused ületavad kaks kolmandikku Vene armee koguarvust, mis tal oli enne täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse.
Kaasanit tabas Ukraina droonirünnak
Venemaa Tatarstani vabariigi pealinnas Kaasanis asuvat lennukitehast tabas ööl vastu esmaspäeva Ukraina droonirünnak.
Vene sotsiaalmeedias ja meediakanalites avaldati videoid plahvatustest ja õhutõrje tegevusest tehase lähistel, vahendas väljaanne LIGA.net.
A UAV attack on an aircraft and helicopter plant is underway in #Kazan pic.twitter.com/VeUTibOa9M
— Aurora Borealis (@aborealis940) January 20, 2025
Samal ajal teatas Vene kaitseministeerium, et Tatarstani kohal hävitati väidetavalt üks droon.
"Esmalt tulistasid Ukraina relvajõud linna Türgi drooni Bayraktari koopiate – lennuki-tüüpi drooniga Ljutõi, mida nad on ka juba varem Tatarstani ründamiseks kasutanud," öeldakse meediakanali Mash teates. Samas märgitakse, et rünnakulaineid oli kolm ja mõnes piirkonnas käivitati õhuhäire.
Ljutõi on Ukraina kaugmaa kamikaze-droon, mida kasutavad Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat, Ukraina julgeolekuteenistus ja Ukraina õhuvägi. Droon on enim tuntud rünnakute poolest Venemaa naftataristu ja muude strateegiliste sihtmärkide vastu sügaval Venemaa territooriumi. Drooni stardimass on 250–300 kg, pikkus 4,4 meetrit ning selle lõhkepea kaalub 75 kilo. Drooni lennuulatus on 1000 kilomeetrit, sellise hind on umbes 200 000 dollarit.
Ukraina väljaanne The Kyiv Independent teatas viitega Vene kanalitele sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram, et Kaasanis puhkes ööl vastu esmaspäeva toimunud Ukraina droonirünnaku järel tulekahju.
Telegrammi postitatud videod näitavad droonirünnakule järgnenud suurt tulekahju ning samas märgitakse ka, et kella 5.30 paiku hommikul teatati linnas mitmest plahvatusest.
Teadete kohaselt said plahvatused ja tulekahju alguse Aviastroitelnõi (Lennukiehituse – toim.) linnaosast ning rünnakute sihtmärgiks oligi Kaasani lennukitehas. Käitis, millele Euroopa Liit 2023. aastal sanktsioonid kehtestas, on lisaks tsiviillennukite tootmisele tuntud ka strateegiliste pommitajate Tu-160 ja Tu-22 tootmise poolest.
Venemaa Telegrami meediakanalid teatasid ka, et droonid näivad olevat sihikule võtnud lähedal asuva Borisoglebskoje lennuvälja, kus on mitu kütusemahutit.
Tatarstani pressiteenistus väitis, et rünnakuga kahju ei tekkinud, lisades, et kõik droonid tulistati edukalt alla.
Venemaa föderaalne lennundusamet Rosaviatsija teatas, et Kaasani rahvusvaheline lennujaam peatas rünnaku tõttu lennud. Lennud peatati ka linnast ida pool lähedal asuvas Nižnekamskis asuvas Begiševo lennujaamas ja Kaasanist kirdes asuva Iževski lennujaamas.
Kaasan asub Ukraina piirist rohkem kui 900 kilomeetri kaugusel idas ja see on ka varem olnud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks.
Ukraina on regulaarselt üritanud droonirünnakute abil häirida Venemaa sõjalist tarneahelat. Riigi väed sihivad regulaarselt naftatöötlemistehaseid, mis aitavad kaasa Venemaa sõjategevusele.
Ukraina võimud pidasid kinni värbamisega tegelenud Vene agendi
Ukraina vastuluure ja julgeolekuteenistuse uurijad pidasid Kiievis kinni Venemaa sõjaväeluure (GRU) agendi, kes advokaadina tegutsedes värbas uusi agente ja kaitses neid kohtus, teatas.
Kindlaks tehtud andmete kohaselt aitas advokaat venelastel kõigepealt Ukrainas värvata isiku, kes tegeles õhurünnakute suunamisega ja pärast kinnipidamist kaitses meest kohtus.
Uurimise andmetel värbas advokaadi Vene sõjaväeluure ohvitser Vitali Naumov isiklikul kohtumisel Venemaa territooriumil veel 2015. aastal.
"Pärast täiemahulise sissetungi algust ei otsinud ta mitte ainult uusi agente ja kaitses neid kohtus, vaid edastas ka Venemaa eriteenistusele informatsiooni kriminaalmenetluses nimekirja kantud ja riigireetureid paljastanud Ukraina vastuluure ja julgeolekuteenistuse ohvitseride kohta ning kopeeris ja andis menetlusdokumendid üle Venemaa GRU esindajatele," seisis teadaandes.
Iga täidetud ülesande eest sai agent Naumovilt rahalise tasu anonüümsete rahaülekannetega.
Uurijad dokumenteerisid advokaadi kuriteod ja pidasid ta kinni tema elukohas Kiievis. Läbiotsimistel konfiskeeriti tema mobiiltelefon, mida ta kasutas vaenlase ja teiste agentidega suhtlemiseks.
Kogutud tõendite põhjal edastasid uurijad kinnipeetavale süüdistuse sõjaseisukorra ajal toime pandud riigireetmises. Kurjategijat ähvardab eluaegne vangistus koos vara konfiskeerimisega.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 820 430 (võrdlus eelmise päevaga +1690);
- tankid 9821 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 20 454 (+42);
- suurtükisüsteemid 22 074 (+19);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1049 (+3);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 768 (+153);
- tiibraketid 3051 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 488 (+87);
- eritehnika 3706 (+6).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrinform, BNS, LIGA.net, Ukrainska Pravda, LIGA.net, The Kyiv Independent