VKG loodab, et saab tselluloositehase jaoks maa enampakkumiseta

Kui Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete tehase eriplaneering kehtestatakse, on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) valmis tehase jaoks plaanitud maa enampakkumisele panema. Ettevõte palub kliimaministrilt maad otsustuskorras, peljates, et enampakkumisel võivad konkurendid ettevõtte plaanid sassi ajada.
Möödunud aasta alguseks olid Lüganuse valla korraldatud eriplaneeringu põhijooned paberil. Ning Viru Keemia Grupi tütarfirma Fiber oli siis juba üsna kindel, et nende biotoodete tehas saab kerkida umbes 174 hektari suurusele maa-alale, millest suurem osa kuulub riigile.
VKG juhatuse aseesimees Jaanis Sepp rääkis, et juba siis hakati RMK-lt uurima, mis tingimustel võiks ettevõte riigimaad rentida. "Maikuus tegime juba ametliku ettepaneku, et RMK võiks seda eraldada VKG Fiberile turutingimustel rentimiseks ja otsustuskorras," sõnas Sepp.
RMK-l pole midagi selle vastu, et riigimaale biotoodete tehas kerkiks. Küll aga rõhutas RMK kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd, et hoonestusõiguse saab anda alles pärast eriplaneeringu kehtestamist. Ning mis veel olulisem – metsaseaduse ja RMK põhimääruse järgi peaks maa rentnik selguma enampakkumisel.
Ta selgitas, et põhimõtteliselt saaks seda teha ka läbirääkimistega aga alles siis, kui on selge, et enampakkumine ebaõnnestub või kui sellest on huvitatud ainult üks isik.
"Aga tänasel päeval me tegelikult ei ole teadlikud sellest, kas sellele maale tehase rajamisele pretendeerib rohkem kui üks ettevõtja," sõnas Mänd. "Seda me soovimegi enampakkumise protsessi käigus välja selgitada."
VKG: eriplaneeringu koostamine on meile maksnud 1,5 miljonit eurot
"Oleme ka kõiki neid määruseid ja printsiipe oma juriidiliste nõustajatega analüüsinud ja me ei suutnud leida sealt ühtegi asjaolu, mis kohustaks RMK-d oksjonit korraldama," ütles Jaanis Sepp.
Pealegi usub Sepp, et niikuinii oleks enampakkumisele asja ainult ühel ettevõttel. Osa eriplaneeringu alast kuulub VKG-le. Samuti kuuluvad ettevõttele põlevkivi konveieri trass, mida mööda hakkaks kulgema tehast varustav veetoru, ning raudtee, mida mööda veetaks tehasese jaoks vajalikku puitu. Pealegi pole ükski teine RMK puiduhankel osalevatest konkurentidest teatanud, et plaanib oma tehast just Lüganuse valda. Niisiis ei näe VKG oksjonil mõtet.
"Aga eks sellel on ka suurem negatiivne mõju Eesti investeerimiskeskkonna vaates," sõnas Sepp. "Ehk kui välisinvestor tuleb Eestisse mingit suurt tehast rajama, teeb neli aastat eriplaneeringut, kulutab miljoneid eurosid raha ja kui pärast seda pannakse maa-ala oksjonile ja suvaline nurgast tulev investor võib maa koos eriplaneeringuga hoopis endale soetada, siis see muudab välisinvestorite julguse siia tulla oluliselt halvemaks."
VKG on tema sõnul eriplaneeringule kulutanud 1,5 miljonit eurot. Osalt on siia maetud ka arutelu tuum. Ehkki Sepp kinnitas, et eriplaneeringu järgi tehase rajamisega saaks toime ainult VKG, muretseb ettevõte, et enampakkumisel võib osaleda mõni pahatahtlik konkurent.
"Ei saa välistada, et keegi võib sinna tulla asja meie jaoks keeruliseks ajama ja kogu seda protsessi häirima ning takistama," sõnas Sepp. "Seal neid juriidilisi nüansse on ilmselt palju, kuidas pahatahtlik osapool seda asja venitada saab."
Mänd: osaleda võiks ainult tehase rajamisest huvitatud ettevõtted
Karl Mänd peab pahatahtliku pakkumise riski ebatõenäoliseks, kuid rõhutab, et RMK arvestab sellega enampakkumise tingimustes. Ta märgib, et oksjoni võib korraldada ka kahes etapis nii, et alguses peaks ettevõtted selgitama, mida nad maaga teha soovivad.
"Ja enampakkumine saab toimuda üksnes eesmärgiga viia ellu eriplaneeringut, mis sinna peale on koostatud ja mis on kehtestatud. Ehk siis me ei anna kindlasti seda maad kasutada mingil muul otstarbel kui tehase rajamiseks," kinnitas Mänd.
Lisaks uurib RMK, kui kaua taolise tehase rajamine aega võtaks ning sellega seotakse ka hoonestusõiguse tingimused.
"Et juhul kui planeeringu elluviimisega pole alustatud teatud aja jooksul, kui hoonetele ei ole saadud kasutus- või keskkonnaluba teatud aja jooksul, kui tootmisega pole alustatud teatud aja jooksul, siis automaatselt pööratakse hoonestusõiguse leping tagasi," rääkis Mänd.
Pall on kliimaministri käes
Enam kui pool aastat kestnud arutelu tulemust ei andnud. VKG rõhutas, et enampakkumine tähendaks neile liigseid riske ja ajakulu, RMK jälle ütles, et nemad ilma enampakkumiseta riigimaad käest anda ei saa.
Lõpuks soovitas RMK ettevõttel kliimaministri poole pöörduda, sest otsustuskorras kasutusõiguse andmise üle saab otsustada riigimaa valitseja.
"See tähendab seda, et kogu valitsus peab sellega nõus olema," selgitas Karl Mänd. "Siis saab minister anda välja käskkirja, millega kohustab RMK-d toimingut tegema."
15. jaanuaril saatiski VKG kliimaminister Yoko Alenderile kirja, kus märkis, et tegemist pole tavapärase metsamaa kasutusse andmise olukorraga, vaid konkreetse projekti elluviimiseks hädavajaliku sammuga.
"Seetõttu saab Eesti riigi ja tema asutuste põhieesmärgiks kõnealuses kontekstis olla üksnes vastava investeeringu elluviimine ja sellega kaasnevate ühiskondlike huvide realiseerumine Eestis ning mitte hüpoteetilised küsimused sellest, kas enampakkumine aitaks suurendada kitsalt kinnistu kasutusse andmisest saadavat tulu," seisab kirjas.
"Üldiselt on meile jäänud mulje, et riigi tasemel mõistetakse selle projekti vajalikkust ja ollakse valmis kaasa mõtlema," sõnas Sepp.
Ekspert lähtub turuhinda arvutades metsamaa väärtusest
Jaanis Sepp rõhutas, et VKG ei soovi maa rentimiseks soodustust ehk hoonestusõiguse eest ollakse valmis maksma turuhinda. Turuhinna väljaselgitamisega tellis RMK tegelikult juba mõnda aega tagasi eksperthinnangu, sest ka võimaliku enampakkumise alghind ei tohiks sellest allapoole jääda.
"Eksperthinnang peegeldab olukorda tuginedes varasematele tehingutele," selgitas Mänd, kelle sõnul hindab ekspert maa kõige paremat võimalikku kasutust. "Ja kui tegemist on metsamaaga, siis tema parim kasutus hetkel ongi metsamaana."
Mänd lisas, et taoline hinnanguline väärtus ei muutu ka pärast planeeringu kehtestamist. "Aga juhul, kui selle maa omandamisest eesmärgiga teha sinna peale biotoodete tootmiskompleks on huvitatud rohkem kui üks ettevõtja, siis tegelik turuväärtus kujuneb ikkagi enampakkumise käigus," sõnas ta.
VKG loodab siiski, et enampakkumist ei tule. Sest mida pikemaks protsess venib, seda hiljem saab ettevõte asuda projekti elluviimiseks rahastust otsima.
"Sul ei ole mõtet raha küsida enne, kui sa ei tea, kas sul on maad, kas sul on luba sinna ehitada, kas sul on vesi ja toormaterjal olemas," loetles Sepp. "Need komponendid peavad olema paigas enne, kui sa investori või laenuandja juurde lähed."
Toimetaja: Urmet Kook