Sõja 1064. päev:Pokrovski ümbruses käivad endiselt äärmiselt ägedad lahingud

Ukraina relvajõudude peastaabi teadaande kohaselt toimus teisipäeval rindel koguni 109 lahingut ja relvakokkupõrget Ukraina kaitseväe ja Vene sissetungijate vahel, kusjuures Pokrovski suunal toimus 54 kokkupõrget.
Oluline kolmapäeval, 22. jaanuaril kell 19.25:
- Trump Putinile: kui rahulepet ei tule, tulevad tollid ja sanktsioonid;
- NATO kindral: Venemaal napib inimjõudu suureks läbimurdeks Ukrainas;
- Pokrovski ümbruses käivad endiselt äärmiselt ägedad lahingud;
- Ukrainlased lasid alla 99 Vene droonist alla 65 tükki;
- Zelenski: Ukrainas peaks rahu tagama 200 000 Euroopa sõdurit;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit.
Trump Putinile: kui rahulepet ei tule, tulevad tollid ja sanktsioonid
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval Venemaa president Vladimir Putinile, et kui ta ei sõlmi lepet Ukraina sõja lõpetamiseks, kehtestatakse tema riigile tollimaksud ja sanktsioonid.
"Kui me ei sõlmi lepet lähiajal, pole mul muud valikut kui kehtestada kõrged maksud, tollid ja sanktsioonid kõigele, mida Venemaa Ühendriikidele ja veel mõnele osalevale riigile müüb," ütles Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.
NATO kindral: Venemaal napib inimjõudu suureks läbimurdeks Ukrainas
Venemaal napib Ukrainas suureks läbimurdeks piisavalt inimjõudu, ütles NATO liitlasvägede kõrgeim ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli 21. jaanuaril Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil peetud arutelul, kirjutab The Kyiv Independent.
"Ma ei muretse, et Ukraina võib ootamatult kaotada. Ma ei näe potentsiaali suureks (Venemaa) läbimurdeks," ütles Cavoli.
"Ja see pole poliitiline, vaid sõjaline nägemus," lisas Cavoli. "See on seotud mõlema poolega – ukrainlaste tõhusa kaitsega, aga ka Vene poole raskustega luua märkimisväärseid ründejõude, millega saavutada potentsiaalne läbimurre."
Venemaa edenes 2024. aasta lõpus kiiresti Ukraina Donetski oblastis, saavutades operatiivselt märkimisväärset edu Toretski, Tšassiv Jari ja Kupjanski lähistel, samuti ka oma riigi pinnal Kurski oblastis. Ukrainal on olnud raskusi Venemaa pealetungi tagasilöömisega. Ka Ukraina väed tegelevad inimjõu puudusega.
Cavoli ütles, et vaatamata Venemaa edusammudele on aeglane ja järkjärguline surve Moskva vägede jaoks kurnav.
"On põhjus, miks Venemaa tõi Põhja-Koreast tuhandeid ja tuhandeid sõdureid," lisas ta, viidates Kurski oblastisse lähetatud 12 000-pealisele Põhja-Korea kontingendile.
Kindral ütles ka, et kuigi jääb ebaselgeks, kas USA jätkab Trumpi administratsiooni ajal sõjaliste abipakettide saatmist, märkis ta, et Euroopa poolt Ukrainale antud abi on märkimisväärselt suurenenud.
Hiljuti ametisse astunud USA president Donald Trump kritiseeris oma kampaania ajal Ukrainale antavat sõjalist abi ja vihjas pärast tagasivalimist selle vähendamisele. Sellegipoolest on mitmed meediaväljaanded viidanud, et Trump ei kavatse abi täielikult kärpida, vaid soovib, et Euroopa võtaks suurema vastutuse Ukraina julgeoleku eest.
Pokrovski ümbruses käivad endiselt äärmiselt ägedad lahingud
Ukraina relvajõudude peastaabi teadaande kohaselt toimus teisipäeval rindel koguni 109 lahingut ja relvakokkupõrget Ukraina kaitseväe ja Vene sissetungijate vahel, kusjuures Pokrovski suunal toimus 54 kokkupõrget, vahendas Ukrainska Pravda.
Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et Vene väed liiguvad praegu Pokrovski lõunatiival asuvate Kotlino ja Udatšnoje asulate suunas. Hortõtsja väerühma pressiesindaja ütles, et venelased tahavad linna osaliselt ümber piirata ning üritavad seetõttu vallutada lähedalasuvaid külasid.
Pokrovski võimud teatasid, et Vene väed jätkavad linna pommitamist ning vaenlane asub linnast vähem kui kolme kilomeetri kaugusel. ERR teatas, et linnas pole ammu enam kütet, gaasi ega vett. Kolm nädalat tagasi kadus ka elekter.
Pokrovsk ise on oluline logistikakeskus, mis toetab Ukraina operatsioone Donetski oblastis. Ukraina võimud on ka varem teatanud, et olukord Pokrovskis on ülimalt keeruline.
Ukrainlased lasid alla 99 Vene droonist alla 65 tükki
Vene vägi ründas ööl vastu kolmapäeva Ukrainat 99 drooniga. Rünnakus kasutati nii Shahed-i tüüpi ründedroone kui ka eri tüüpi peibutusdroone. Ukraina tulistas alla 65, veel 30 drooni läks kaduma ega jõudnud sihtmärgini, vahendasid Ukraina õhujõud Telegramis.
"Vaenlane ründas 2025. aasta 22. jaanuari öösel (alates 21. jaanuari kella 19.00-st) 99 Shahed-i ja eri tüüpi peibutusdroonidega. Neist 65 lasti Poltava, Sumõ, Harkivi, Tšerkassõ, Tšernihivi, Kiievi, Hmelnõtski, Dnipropetrovski, Mõkolajivi ja Odessa oblastis alla," öeldi sõnumis.
Venemaa õhurünnaku tõrjumisel osalesid õhujõud, õhutõrjeraketiüksused, elektroonilise sõja tehnika ja mobiilsed tulerühmad. Samuti tulistasid venelased Kurski oblastist Sumõ oblasti pihta ballistilise raketi Iskander-M.
Ettekandes selgitatakse, et 30 vaenlase peibutusdrooni läks kahju tekitamata kaduma.
Droonirünnak möödus ohvrite ja kannatanuteta, samas said allatulistatud droonide rusu tõttu kahjustada mitmed hooned.
Zelenski: Ukrainas peaks rahu tagama 200 000 Euroopa sõdurit
Venemaa uue rünnaku vältimiseks Ukrainale pärast võimalikku relvarahulepet on vaja vähemalt 200 000 Euroopa rahuvalvajat, vahendas portaal Unian teisipäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu.
Zelenski vastas Davosis Maailma Majandusfoorumil küsimusele, mis puudutas ideed rahuvalvekontingendi kohalolekust riigis.
"Kõigi eurooplaste poolt? 200 000, see on miinimum. See on miinimum, vastasel juhul pole see midagi," lausus Zelenski.
Selline kontingent ei jääks palju alla kogu Prantsusmaa relvajõudude suurusele. Zelenski sõnul on julgeolekugarantiiks vaja vähemalt sellist hulka, kui Venemaa relvajõududel oleks 1,5 miljonit sõdurit ja Ukrainal vaid pool sellest.
Samas märkis president, et sellised väed oleks vaid osa Ukrainale vajalikest julgeolekugarantiidest.
London on valmis vajadusel Ukrainasse rahuvalvureid saatma, kinnitas Briti peaminister Keir Starmer. Ta ütles, et Suurbritannia hakkab mängima täiemahulist rolli mis tahes rahukõnelustel – sealhulgas paigutades Briti vägesid rahu tagama.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius pidas samuti võimalikuks rahuvalvajate saatmist Ukrainasse. Ta märkis siiski, et seda tuleks arutada "siis, kui aeg on käes".
Hispaania peaminister Pedro Sanchez aga tõdes, et tema riik ei pea võimalikuks oma vägede paigutamist Ukraina pinnale.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 823 980 (võrdlus eelmise päevaga +1950);
- tankid 9844 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 20 485 (+8);
- suurtükisüsteemid 22 194 (+60);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1050 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 23 039 (+141);
- tiibraketid 3051 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 837 (+155);
- eritehnika 3711 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: Ukrainska Pravda/BNS/ERR/The Kyiv Independent