Keelatud asjadest püüavad inimesed viia Eestist Venemaale enim eurosid ja luksuskaupu
Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas on vastu võetud 15 erinevat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, mis tähendab, et kuni 60 protsenti kaupadest kuuluvad sanktsioonide alla. See aga ei tähenda, et tavakodanikud ei üritaks üle piiri viia ikkagi ka seda, mida ei või – näiteks eurosid.
Et eelmise aasta augustist kehtib Eesti kõikides idapiiripunktides täielik tollikontroll, tuleb igal piiriületajal oma kottide sisu tollitöötajatele ette näidata. Kõik selleks, et tõkestada keelatud kaupade üle piiri viimist.
"Nõudlus on, raha on Venemaal ja sellega ikkagi püütakse toimetada sinna eksklusiivsed kaubad," ütles maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Voldemar Linno.
Üks menukamaid kaubagruppe, mida üritatakse üle viia, on erinevad autode varuosad. Olgu need siis luksusautode rehvid või näiteks täiesti tavaline mootoriõli SW30. Seda teisele poole piiri viia ei või.
"Seda on vaja, aga siis Vene autoomanikud peavad pöörduma oma naftafirmade juurde, las teevad nendele valmis seal kohapeal. Euroopa Liidu õlid sinna ei lähe," rääkis Linno.
Vaieldamatult kõige kuumem kaup, mida üritatakse üle piiri smugeldada ja mis moodustab pea 96 protsenti kõikidest rikkumistest, on eurode viimine sularahana. Ka luksuskaubad, näiteks veinid või bränditooted, mille väärtus on rohkem kui 300 eurot, on keelu all.
Keeldudest kõrvale hiilimisel ollakse leidlikud.
"Väga ilmekas juhtum oli meil suvel, kui avastasime ühel reisijal keha peale liimitud sandaali Prada. Sandaal oli üks ja paari maksumus oli üle 900 euro. Kahjuks me ei tea, kus on teine, aga inimene püüdis seda välja viia. Või 6000 eurot, kui me avastasime, oli naisterahval pesu vahele peidetud enda keha peal," tõi Linno näiteid.
"See, et inimesed kleebivad omale susse keha külge. See, et nad üritavad sellist justkui tähtsusetut kaupa üle piiri vedada, on märk sellest, et see ühiskond vajab neid kaupu, seal on nõudlus selle järgi. Ja see muu Venemaa poliitikamuutus tulebki sellest, kui Venemaa inimesel on keeruline. Seetõttu on need sanktsioonid väga olulised," rääkis kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul.
Koidula piiripunkti läbib ka kord päevas reisijatebuss nii Eestist Venemaa suunal kui ka Venemaalt Eesti suunal. Loomulikult tuleb kõigil reisijatel läbida ka täielik kontroll /.../ ja ikka tuleb ette, et selle kontrolli käigus leitakse inimeste kotist ka kraami, mida ei ole lubatud Eestisse tuua. Näiteks ühe proua kotist tuli reedel välja tavaline kosmeetikakraam – küünelakk, erinevad kreemid –, aga näiteks ka Vene maksumärkidega kange alkohol. Olgu see siis kurguraviks või mitte, aga Eestisse seda tuua ei tohi.
Kui tegemist pole strateegilise kaubaga ehk kaubaga, mida saab kasutada sõja pidamiseks, antakse rikkujatele valida – kas minna keelatud kaubaga tuldud teed tagasi või jätta kaup tolli ja jätkata reisi selleta. Selle eelduseks on, et eksimus on sündinud teadmatusest ja esimest korda.
"Kaitsepolitsei hakkab menetlema kriminaalmenetluse raames siis, kui inimene on teadlikult, tahtlikult ja korduvalt sanktsioone rikkunud. Eelmisel aastal oli 71 kriminaalmenetlust ja tänavu on juba olnud 12 kriminaalmenetlust. Meile kõige murettekitavam kaup on ikkagi see, mida Venemaa kasutab sõjategevuses – mingit tehnoloogiat, mille lõppeesmärk on inimeste tapmine, vägivald," selgitas Tuul.
Politsei- ja piirivalveamet toob välja, et sanktsioonid on toonud kaasa piirikaubanduses artiklite muutumise, samas kui skeemid on jäänud samaks.
Näiteks on Koidula piirijaama metsa all seismas vanad romud, mis PPA sõnul on mõne inimese jaoks olulised vahelaod, kuhu pannakse kaup kellelegi ootele.
"Mida meie oleme tuvastanud, on näiteks veinide, vahuveini toimetamine Venemaale. See skeem on üldiselt sarnane nagu oli varem alkoholi toimetamisega Eestis, et mingid isikud toovad kauba piiripunkti lähedale ära, ladustavad selle kusagil ja siis on – isikud enamasti kaht kodakondsust omavad –, kes selle kauba kenasti piirikontrollist läbi viivad ja viivad teise riiki. Praeguses Eestis Venemaale mingit rikkumist tegevusega toime ei panda, lihtsalt kui inimene ladustab nii-öelda kontrollimata alal enda vara, siis on lihtsalt oht, et ta ise langeb mingisuguse varguse ohvriks. Ja neid juhtumeid on ette tulnud, kus on sõidukeid rüüstatud, klaas puruks löödud ja siis sealt seest midagi ära varastatud," kirjeldas PPA Kagu piiripunkti juht Peter Maran.
Täieliku tollikontrolli kehtestamine on andnud juba tulemuse. Kehtestamise ajal oli keskmine rikkumiste arv päevas 22, praeguseks on see langenud 12 rikkumiseni.
Statistikaameti andmetel on täiemahulise sõja ja sanktsioonide kehtestamise algusest kaubandus oluliselt langenud.
Kui 2021. aastal viidi Eestist kaupa Venemaale pea 770 miljoni euro väärtuses, siis eelmise aasta 11 kuuga juba poole vähem.
Veelgi järsem langus on impordis. Aasta enne täiemahulise sõja puhkemist tõi Eesti Venemaalt kahe miljardi jagu kaupu ja nüüd vaid pea 100 miljoni euro väärtuses aastas.
Enim viidi Eestist Venemaale põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Aga ka masinaid ja elektriseadmeid ning keemiatööstuses vajalikku. Venemaalt aga toodi Eestisse enim metalli, põllumajandussaadusi ja keemiatööstuse toorainet.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"