Õiguskomisjon arutas esmaspäeval kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu ning seda tutvustas komisjonile siseminister Lauri Läänemets (SDE). Eelnõuga soovitakse muu hulgas lahendada juba aasta jagu kestnud ebamäärasus Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) alluvuse küsimus.

Eelnõuga täiendatakse seadust muu hulgas lõikega, mille järgi ei või kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster juhinduda oma tegevuses välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla seotud välisriigis asuva usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale; on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale või on oma tegevuses vastuolus rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.

Komisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) ütles ERR-ile, et lisaks juriidilistele küsimustele arutati ka ajaloolist tasuta ning korrati üle, et seadusemuudatuse eesmärk pole ühtegi usundit keelata või mõnda kirikut kinni panna, küll aga täpsustatakse, kes võivad kirikuid ja usuühendusi juhtida ja millised on nõuded.

"Ja komisjon otsustas saata järgmisel nädalal riigikogu suurde saali eelnõu otsusega esimene lugemine lõpetada. Ja tõsi, hääletus päris konsensuslik ei olnud, aga siiski suurem enamus toetas esimese lugemise lõpetamist," ütles Hanimägi.

Vastu hääletasid komisjoni liikmetest Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ja Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon), lisas Hanimägi.

Hanimägi sõnul otsustati järgmisel teisipäeval korraldada õiguskomisjoni avalik istung, kuhu kutsutakse kõik, kes eelnõule on tagasisidet andnud. "Sooviks teha sellise suurema arutelu, kuhu oleme kutsumas ka teoloogiaeksperte, ministeeriumi esindajad ja loomulikult ka kirikute esindajad, kes on selle soovi avaldanud;" lausus ta.

MPEÕK: seadusemuudatusega soovitakse sulgeda õigeusu kirik ja klooster

Seaduseelnõule on arvamuse ja ettepaneku juba esitanud MPEÕK-i ja Pühtitsa kloostri lepingulised esindajad, vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Steven-Hristo Evestus. Arvamuses märgitakse, et seadusemuudatuse eesmärk on selge – panna Eestis kinni vene õigeusku praktiseeriv kirik ja klooster, kes ei ole midagi õigusvastast teinud.

"170 000 kristlast jäävad ilma oma kirikust ja kloostrist, kuigi nad ei ole oma usuga kellelegi liiga teinud. Eksitav ja ebaõige on siseministeeriumi väide, et kirikuhooned ja kogudused ei lähe kinni. Õiguskomisjoni liikmetena saate ka ise aru, et kui seaduse alusel vene õigeusu kirikuga seotud Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid likvideerida, lakkavad nad eksisteerimast kui kirikuvara valdajad ja kasutajad. Vene õigeusku praktiseerivad usulised ühendused ei saa enam Eestis ka tagasi registreeritud," seisab arvamuses.

Hanimägi ütles, et eelnõus ega seletuskirjas ju tegelikult ei räägita konkreetselt Moskva patriarhaadist. "Tõsi loomulikult on see, et Moskva patriarhaadiga on väga tõsised mured. /.../ Aga eelnõu eesmärk on ikkagi täpsustada neid nõudeid, kes võivad põhikirjaliselt olla need inimesed, kes Eestis usuühendusi või kloostrit või kirikuid juhivad. Lõppkokkuvõttes on seadusandja roll ka põhiseaduslikus mõistes Eesti vabariigi julgeolekut tagada. Ja õigus on siiski kõige kõrgemal asuval instantsil, nii et seadusi tuleb täita," lausus Hanimägi.

"See eelnõu annab võimaluse nendele kirikutele ja kloostritele, kelle tegevus selle seadusega päris kokku ei lähe, teha need muudatused niimoodi, et kindlasti ükski kirik ja klooster kinni ei lähe. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, et mis saab sellest seadusest ja millise positsiooni need kloostrid ja kirikud võtavad, kas nad soovivad seadust täita või mitte. See on nende otsus ja ja nende teha," lisas ta.

Hanimägi sõnul on ka MPEÕK-i esindajad järgmisel teisipäeval avalikule istungile oodatud.

"Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks ka nemad suuliselt (arvamust avaldada) lisaks sellele, et nad on kirjalikult esitanud oma mured, ettepanekud. Eks me siis ka kuuleme seaduse väljatöötajate poole pealt, et kas need mured on õigustatud või mitte;" ütles Hanimägi.