Riik loodab MPEÕK-i suhtes suveks selguse saavutada

Siseministeerium loodab riigikogu menetlusse antud seaduseelnõuga jõuda selleni, et juba ligi aasta kestnud ebamäärasus Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) alluvuse küsimuses saab suveks läbi ning kirik lahkub Moskva patriarhaadi juhtimise alt.
"Loodame, et riigikogu jõuab kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise eelnõu kevadel heaks kiita ning see jõustub enne suve," ütles siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee ERR-ile.
Ministeeriumi pressiteate kohaselt sätestab eelnõu, et Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus ei tohi oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või ka majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Kui seadusemuudatused jõustuvad, jääb kirikutele ja kogudustele, millel oleks seadusest lähtuvalt vaja oma põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, üleminekuajaks kaks kuud.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) ütles ERR-ile, et kuna eelnõu jõudis valitsusest parlamenti alles sel nädalal, siis pole komisjon seda veel arutanud, aga tavapärast menetluspraktikat arvestades peaks selle kevadsessiooni jooksul kindlasti jõudma ära menetleda.
"Kuna teema on selline, mis on tekitanud ja tekitab senini palju küsimusi, siis minu hinnangul on siin vaja laiemat kaasamist enne eelnõu teist lugemist ja ma kavatsen seda kindlasti ka korraldada. Ülemäärast kiirustamist pole siin vaja, aga mõne kuuga võiks riigikogu ikkagi kolmanda lugemiseni jõuda," rääkis Hanimägi.
Seadusemuudatuste ajend on Moskva patriarhaadi avalik toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, mistõttu kuulutas riigikogu oma avalduses patriarhaadi agressiooni toetavaks institutsiooniks. Siseministeerium on välja toonud, et Moskva patriarhaat ja patriarh Kirill isiklikult on sõnaselgelt ja korduvalt toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning esinenud ka kaudselt Eesti suveräänsust kahtluse alla seadvate avaldustega. MPEÕK on seni keeldunud lahkumast Moskva patriarhaadi juhtimise alt, väites, et see ei ole võimalik.
Seadusemuudatustega täpsustatakse ka seda, kes saab Eestis vaimulikuna teenida ning selles öeldakse, et sellises rollis ei saa olla inimene, keda Eesti mingil põhjusel riiki ei luba. MPEÕK-i senine juht, metropoliit Eugeni pidi Eestist Venemaale tagasi minema, kuna siseministeerium ei pikendanud julgeolekukaalutlustele viidates tema elamisluba.
Siseminister Lauri Läänemets on avaldanud kahetsust, et MPEÕK pole suutnud aasta jooksul leida uut kirikujuhti ning seetõttu juhitakse ka praegu Eestis tegutsevat kirikut otse Moskvast.
Siseministeerium usuasjade nõunik rõhutas ERR-ile, et riigi esmane eesmärk ei ole MPEÕK-ile alluvaid kogudusi või Moskva patriarhaadi otsealluvuses olevat Pühtitsa kloostrit sulgeda või koguduste tööd takistada ega ka sekkuda vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu. Nõuniku sõnul lähtub riik eeldusest, et siin tegutsevad organisatsioonid tegutsevad kooskõlas seaduse nõuetega. Otsuse usuliste ühenduste sulgemises teeb lõppkokkuvõttes kohus, märkis ta.
Toimetaja: Mait Ots