Juba kuid on olnud selge, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik (MPEÕK) ning samuti Moskva patriarhaadile otsealluv Pühtitsa klooster ei kavatse astuda samme Kremli kiriku alluvusest vabanemiseks. Kui valik on Eesti riigi viisaka palve ning Ukraina ja kogu läänemaailma vastu püha sõda õhutava Moskva patriarhaadi vahel, on siinsed usujuhid langetanud oma valiku viimaste kasuks.

Seda muuseas näiteks erinevalt Moldovast, kus pärast seda kui patriarh Kirill aasta tagasi läänele püha sõja kuulutas, otsustas enam kui 60 preestrit lahkuda Moskva patriarhaadi alluvusest ja liituda Rumeenia õigeusu kirikuga. Rõhutagem, et jutt Euroopa Liitu mitte kuuluvast riigist, kus läänemeelsed jõud võitsid viimased valimised vaid küünemusta võrra. Kusjuures oli ülinapis tulemuses oma roll ka Moskva patriarhaadi alluvusse jäänud preestritel, kes patriarh Kirilli otsesel õhutusel ja toetusel kutsusid oma järgijaid üles hääletama Euroopa-meelsete jõudude vastu. See oli kiriku otsene sekkumine riigi sisepoliitikasse.

Samal ajal pole MPEÕK, selle kogudused ega Pühtitsa klooster teinud aasta jooksul vähimatki, et Moskva patriarhaadi alluvusest lahti öelda. Seda vaatamata riigi korduvatele palvetele, vastutulekutele, pakutud lahendusele ning igakülgsele koostööle. Nüüd on üha selgem, et asutud on vasturünnakule.

Esimese sammuna toodi laiemale üldsusele antipaatselt mõjuva MPEÕK vaimulike asemel eesliinile Pühtitsa nunnad eesmärgiga äratada inimlikku kaastunnet. Kellele need nunnad liiga on teinud, eks? Avalike kirjade ja pöördumiste kõrval korraldati nunnade marss Toompeale andmaks üle pöördumine riigikogu esimehele. Sellest käigust teavitas Pühtitsa klooster ainult meediat, mitte riigikogu.

Sellest saab järeldada, et eesmärk polnud saada riigikogu esimehe jutule, vaid meedia tähelepanu ja tekitada segadust ning teha pilte riigikogu ees külmetavatest nunnadest. Samal ajal kui Pühtitsa nunnade toel apelleeritakse ühiskonna empaatiale, on Pühtitsat nõustavad vandeadvokaadid võtnud kloostri kõneisiku rolli juriidilises diskussioonis, kus riigi suunas lendavad süüdistused usuvabaduse rikkumises.

Aga see on alles algus ning lähiajal tasub valmistuda mastaapsemaks Eesti riigi vastaseks infooperatsiooniks, millega luuakse narratiivi nii usuvabaduse piiramisest kui ka vähemusrahvuste kiusamisest. Selleks mobiliseeritakse kohapealsed kremlimeelsed propagandistid, aga otsitakse abi ka välismaalt läbi ametlike ja mitteametlike kanalite. Küllap üritatakse nii välismeedias kui ka diplomaatilisi kanaleid pidi eri rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil süüdistada Eestit vähemuse tagakiusamises, põimides sealjuures omavahel nii siinse Vene õigeusu kiriku problemaatika, eestikeelsele haridusele ülemineku kui ka valimisõiguse muutmise.

Kremlimeelne propagandist Oleg Bessedin tegutseb agaralt sotsiaalmeedias valeinfo levitamisega. Propastop vahendab, kuidas Bessedin levitas populaarses Facebooki grupis "Tallinnlased" valeinfot justkui oleks USA saatkond siin võõrustanud Michigani osariigi ülikooli õiguskolledži Brian Kalti, kelle visiidi tegelikuks eesmärgiks on uurida Eestis Vene õigeusu kiriku muresid ning ka siinsete väidetavate "poliitvangide" olukorda.

Loomulikult on see vale ning Kalti visiiti korraldava Eesti Õigusteaduste Üliõpilaste Liidu kinnitusel ei tegelenud professor oma visiidil ei Vene õigeusu kiriku, ega ka väidetavate "poliitvangide" olukorraga.

Paralleelselt võõrustas Bessedin küll Tallinnas USA PR-ettevõtjat ja endist ajakirjanikku John Varolit, kes töötas Venemaal ajakirjanikuna aastatel 1997–2010. Ühegi riigiesindajaga Varoli siin ei kohtunud, vaid ta külastas Vene õigeusu pühamuid ning andis Bessedini Youtube'i kanalis intervjuu peakirjaga "Trump päästab Pribaltika õigeusklikud". Väidetavalt oli Varoli külastuse eesmärk koostada Valgele Majale raport Eestis toimuvatest inimõiguste rikkumisest.

Kas tõesti koostab Varoli Valgele Majale mingisugust raportit või on seegi Bessedini fabritseeritud valeinfo nagu õigusprofessori puhul, seda me veel ei tea. Küll on selgelt selliste infooperatsioonide eesmärk tekitada konflikti nii riigisiseselt kui ka neid narratiive kergitada rahvusvaheliselt, et tekitada meile survet väljastpoolt. Ning seda nii läbi mitteametlike kanalite (mõjuagendid ja propagandistid), aga ka ametlikul tasandil.

Mäletatavasti saatis 1996. aastal Eestis tekkinud Vene õigeusu kiriku konflikti ajal Moskva patriarh Aleksius II USA president Bill Clintonile kirja, milles süüdistas toonast Eesti valitsust usuvabaduste ja inimõiguste piiramises ning kiriku siseasjadesse sekkumises. Sellest kujunes aastateks või isegi aastakümneteks Kremli kandvaid narratiive Eesti-vastases diplomaatilises propagandasõjas.

Nüüdki on Venemaa Föderatsioon astumas sarnaseid samme. Läinud nädalal esitas Venemaa Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) alalises nõukogus ametliku avalduse OSCE rahvusvähemuste kõrgele volinikule, milles süüdistatakse Eestit riigikeele agressiivses pealesurumises haridussüsteemis, aga ka "Kiievi režiimi kuritegeliku praktika" eeskujul Vene õigeusu kiriku vastu sõdimises.

Paralleelselt mobiliseeritakse teisigi võrgustikke ja kontakte. Näiteks edastas Pühtitsa klooster 6. märtsil siseministeeriumile kirjad Gruusias elavatelt Eesti kodanikelt (allakirjutanuid oli neli) ja sealsest Püha Aleksandria Synletica naiskloostrist. Mõlemad kirjad paluvad Eesti riigil Pühtitsa kloostri siseellu mitte sekkuda.

Nii siseriiklik kui ka rahvusvahelisele süsteemsus ja kasvav intensiivsus viitab siinsete Moskva patriarhaadile alluvate usuühenduste strateegilisele tegutsemisele, mistõttu ei tasuks välistada, et neid juhib kõrgem jõud. Ma ei pea silmas kõigevägevamat, vaid näiteks metropoliit Eugenit, kelle elamisluba julgeoleku kaalutlustel ei pikendatud. See otsus ka vaidlustati, kuid esimese astme kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Meie julgeolekuasutuste argumendid olid veenvad. Sellele vaatamata pole MPEÕK endale uut juhti leidnud ning siinset kirikut juhib jätkuvalt Eugeni Moskvast, kus ta on lähemal oma otsesele ülemusele patriarh Kirillile.

Kokkuvõttes tasub silmas pidada kahte asja. Esiteks kinnitab see kõik siinsete ühenduste tugevaid sidemeid Moskva patriarhaadiga, mida siiani on üritatud eitada. Teiseks tasub lähiajal arvestada mitmete infooperatsioonidega, mille eesmärk on säilitada Moskva patriarhaadi mõjuvõim Eestis.

Moskva patriarhaat esindab mõttemaailma, kus on ajutine ja ilmalik – näiteks väiksed Balti riigikesed – ning siis igavene Vene õigeusumaailma imperialistlik hiilgus. Paratamatult ja tahes-tahtmata esindavad sama, meie riigile olemuslikult vastanduvat mentaliteeti ja identiteeti ka siinsed Moskva patriarhaadi otsealluvuses olevad usuühendused. Seega on meie riigi väärikuse küsimus mitte alluda mistahes survele ja jääda endale kindlaks. Moskva pisaraid ei usu, pole meilgi mõtet.