Teoloog: MPEÕK lahkumist Moskva võimu alt takistab nende ideoloogia
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) juhtkonnal on raske Vene Õigeusu Kiriku võimu alt lahkuda, kuna nad on selle ideoloogiast nii tugevalt mõjutatud, ütles õigeusu teoloog Tauri Tölpt. Riigikogus on menetluses eelnõu, mis eeldab MPEÕK-lt sidemete katkestamist Moskva kirikuga.
"Minu isiklik arvamus on see, et nad ei taha seda teha, ei soovi seda teha, sest seda südame- või veresidet, mis Venemaa ja Moskvaga on loodud, ei ole võimalik nii lihtsalt murda. Vene õigeusu kirik on ennast sidunud Moskva ideoloogiaga nii tugevalt, et ma ei näe, et selleks päriselt oleks võimekust seda teha. Ja seetõttu seda meelsust me näeme ka Eestis," rääkis Tölpt kolmapäeval "Terevisioonis".
Tölpt kirjeldas, kuidas Vene režiimijuht Vladimir Putin ja Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on koos õigeusukirikuga asunud edendama Vene Maailma (Russki Mir) ideoloogiat, mis näeb ette, et venekeelsed ja vene õigeusklikud muudetakse Vene riigi ja riigiga koostööd tegeva õigeusukiriku relvaks. Selle osaks on tema hinnangul praegu ka MPEÕK.
"See on probleem, millega praegu rinda pistame, see on julgeoleku probleem Eesti riigile. Ja see on probleem ka õigeusu kirikule, sest Vene Maailma ideoloogiat on ka paljud õigeusklikud pidanud valeõpetuseks, hereetiliseks. Nii et meil on siin kahetasandiline probleem," selgitas ta.
Tölpt jätkas, et Vene Maailm tegutseb kahes suunas. Ühes on Vene riik Vene Föderatsiooni kodanikega ja teises Vene Maailm, mis on esimesest laiem ja haarab endasse vene keelt rääkivad inimesed kogu maailmas ja eelkõige vene õigeusku inimesed.
"Sellega toimub nende kaaperdamine, nende muutmine riigiga koostööd tegevateks tööriistadeks. Vene riik kuulutab nad enda kaasmaalasteks ilma nende tahteta ja kasutab samuti ka vene õigeusklikke. See tegevus ülimalt problemaatiline," tõdes Tölpt.
Ta rääkis ka sellest, kuidas õigeusklikel oli sõjaeelses Eestis Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all tegutsenud kirik ning selles eraldi vene piiskopkond Narvas. Selle raames said venekeelsed õigeusklikud praktiseerida just vene õigeusku, selles kirikus olid ka Pühtitsa klooster ja Petseri klooster.
Tölpti sõnul on vene õigeusku võimalik praktiseerida ka ilme Vene Õigeusu Kiriku liikmeks olemata. Selle tõendiks on see, et Eestis on juba praegu Eesti Apostlikus Õigeusu Kirikus (EAÕK) olemas vene õigeusu eripäradega kogudused ja seda on teisteski maailma õigeusu kirikutes.
Tölpt viitas ka EAÕK metropoliidi Stefanuse tehtud pakkumisele MPEÕK-le: öelda lahti Moskvast, et ei peaks enam kuuletuma ei Moskvale ega Vene Õigeusu Kirikule ning samas ei pea kuuletuma ka ei Konstantinoopoli ega ka Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule.
"Pakutakse lihtsalt osadust – saate olla üleilmse õigeusukiriku liikmed ja te saate jätte kõik täpselt nii nagu teil on, mitte midagi ei muutu: vene õigeusk jääb alles ja te ei pea kellelegi alluma. Nii et mingil määral saadakse isegi suurem iseseisvus kui neil praegu on," selgitas ta. Tölpt rõhutas ka, et usutalitustes ja liturgiates ei muutuks vene õigeusklike jaoks midagi.
"Õigeusu kirikus on olemas kohalikud kirikud ja need võivad enda sees organiseerida eri traditsioone. Vene õigeusk on üks õigeusu kiriku eripäradest – on olemas eesti, araabia, kreeka, rumeenia, bulgaaria – igaühel on omad eripärad. Need võivad ka ühes piirkonnas koos olla. Eestis on ka teisi õigeusu eripäradega kirikuid, näiteks ukraina õigeusu kogudused – neil kõigil on õigus teha täpselt nii nagu nad ise seda soovivad. Aga see ei pea olema seotud Venemaa või Vene Õigeusu kirikuga," rääkis ta.
"Sellest takistusest, ideoloogiast tulebki kuidagi läbi murda, sest Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku liikmed arvavad, et kui nad Moskva Patriarhaadist lahti ütlevad, siis nad ütlevad lahti oma usust ja vene õigeusust. See ei vasta tõele, see ei ole kooskõlas õigeusu õpetusega, aga see propaganda on nii tugevalt läbi imbunud…" ütles Tölpt.
Viitele, et Moskva alt lahkudes peaks MPEÕK astuma lääne vaimsesse ruumi ja tunnistama, et sõda Ukrainas on vale, märkis Tölpt, et oma sõnul tunnistavad selle kiriku juhid juba ka praegu seda.
"Eesti Vabariigis ja õigusriigis tervikuna on igaühel võimalik uskuda, kui me räägime ka poliit-ideoloogilistest vaadetest, uskuda seda, mida ta usub. Otse loomulikult kiriklikus plaanis midagi ei muutuks. Ma kahtlen, kas nad jõuaksid sellega mingisse väga läänelikku reaalsusse – reaalses elus midagi ei muutuks. Muutuks see, et nad ei ole enam Moskvaga ühenduses," tõdes Tölpt.
Riigikogus tulevad kolmapäeval esimesele lugemisele kirikute ja koguduste seaduse muudatused, mille heaks kiitmine tähendab MPEÕK jaoks igasuguste suhete katkestamist.
Toimetaja: Mait Ots