Gaasibörsil TTF langesid maagaasi futuuride ehk tulevikutehingute hinnad pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas võimalikest rahuläbirääkimistest Ukraina ja Venemaa vahel. Langus oli märkimisväärne, ulatudes pea üheksa portsendini. Kui esmaspäeval oli maagaasi hind TTF-il 59 eurot megavatt-tunnist, mis oli viimase kahe aasta kõrgeim hind, siis reedeks oli hind kukkunud kohati alla 49 euro.

Trumpi teadaande järel tekkis hinnasurve eelkõige varustusmurede leevenemise tõttu. Lisaks on ilmaprognoos ennustamas veebruari teiseks pooleks Euroopasse soojemat ilma. Samas on Euroopa endiselt probleeme gaasivarudega, mahutitest on praeguse seisuga täidetud umbes 47 protsenti, nii kehv oli Euroopa gaasivarude tase viimati aastal 2022. See on omakorda tekitanud küsimusi, kui piisavad saavad Euroopa gaasivarud olema järgmisel talvel.

Samas – kui Venemaa gaasivood Lääne-Euroopasse läbi Ukraina taastuksid sõjaeelsel tasemel, võiks gaasihinnad Goldman Sachsi hinnangul langeda praegusest tasemest kuni 50 protsenti, märkis Financial Times.

Euroopa regulatsioonide leevendamine viiks gaasi hinda alla

Eesti ekspertide hinnangul ei tasu praegust hinnalangust ilmtingimata pidada pikema langustrendi alguseks.

Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson ütles ERR-ile, et seda, kas gaasi hind jääb langustrendi, näitab aeg.

"Volatiilne gaasihind võib päeva sees muutuda rohkem kui 10 protsendi võrra nii üles- kui allapoole. Esialgu on tegemist vaid lühiajalise korrektsiooniga 12 kuud jätkunud tõusva hinna trendis," lausus ta.

Allikson lisas, et kui tõesti peaksid ka Vene gaasivood uuesti liikuma hakkama, siis võib hind langeda kuni eelmise aasta veebruari tasemeni ehk umbes 23 euroni megavatt-tunnist.

Elengeri (endine Eestis Gaas) juht Margus Kaasik ütles, et Trumpi avaldused on tõepoolest hindadele soodsat mõju avaldanud, kuid see pole kindlasti ainus põhjus. Hinda mõjutavad ka Euroopa suhteliselt kehvad gaasivarud, sest praeguste Euroopa Liidu regulatsioonide täitmiseks tahavad riigid mahutid täis osta hoolimata sellest, kas hind langeb või mitte.

"See on oluline faktor eriti arvestades Euroopa Liidu mahutieesmärke ning võimalikke riiklikke motivatsioonimehhanisme mahutite täitmiseks ka siis, kui suve hinnad on kallimad kui talvel," ütles Allikson.

Kaasik märkis, et mahutite madalam täituvus ning kohustus neid suvel uuesti iga hinna eest täita on olnud peamine hinnatõusu toetaja alates mullu novembrist.

"Siiski ei ole Euroopa mahutid nii tühjad, et neid ei saaks suvel täita, küsimus on pigem regulatiivses kohustuses ja tulenevas eelduses, et seda on vaja teha iga hinnaga," ütles ta.

Samas on alanud Euroopas arutelu, kas mahutite täitmise eesmärke peaks vähendama, ning ka see on avaldanud mõju gaasihinnale.

"Euroopa suurimate riikide – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia – viimastel päevadel avaldatud soovid leevendada Euroopa Liidus gaasimahutite täitmise nõudeid – see leevendab hinnasurvet suvesse, ja spekulandid, kes on eeldanud, et Euroopa peab gaasi suvel ostma ükskõik mis hinnaga, on asunud oma positsioone vähendama," kirjeldas Kaasik.

Kui Euroopa Liit leevendab regulatsioone ja laseb turul ennast ise reguleerida, siis hinnalangus jätkub, samuti mõjutab hindade liikumist see, mis sõnumeid tuleb USA, Ukraina ja Venemaa poolelt, lisas Kaasik.

"Seega hindade liikumine on hetkel seotud poliitiliste küsimuste ja avaldustega ning hinnapiiri või sihti on üsna võimatu öelda," lausus ta.

Kolmandaks gaasihinna mõjutajaks on ilmaprognoosid. Praeguse ilmaennustuse järgi on Euroopas oodata rohkemat tuult ja kõrgemat õhutemperatuuri.

Kui tõmmata TTF-i hinnadünaamika graafikus sirge mulluse 23. veebruari ja tänavuse 10. veebruari hinnataseme vahele, siis tuleb see üsna järsu tõusunurgaga: hind tõusis sellel ajavahemikul 22 eurolt pea 59 euroni megavatt-tunnist.