ERR Münchenis: julgeolekukonverentsi avas sõnasõda demokraatia üle
USA asepresident J. D. Vance kritiseeris Müncheni julgeolekukonverentsil teravalt Saksamaad ja Euroopat sõnavabaduse ja demokraatia piiramises. Ameeriklaste rahuplaanist Ukrainas ei rääkinud ta pea üldse. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius nimetas Vance´i sõnu lubamatuks.
Müncheni julgeolekukonverentil loodeti paremat selgust, kuidas plaanivad Ameerika Ühendriigid pidada Ukraina rahukõnelusi, kuid Euroopa kuulis hoopis teravat kriitikat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Oht, mille pärast ma Euroopa pärast kõige rohkem muretsen, ei ole mitte Venemaa ega Hiina või mõni muu välistegur. Kõige rohkem muretsen ma sisemise ohu pärast," ütles Vance oma kõnes.
Vance viitas Euroopa migratsioonipoliitikale ja sõnavabaduse piiramisele. Euroopa demokraatia pole nii habras, et kuulmata jätta nende arvamus, kellega võib olla raske nõustuda, ütles ta.
"Kui Ameerika demokraatia suudab üle elada 10 aastat Greta Thunbergi näägutamist, siis suudate ka teie üle elada paar kuud Elon Muski," lisas ta.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius ütles vastusena, et Euroopa demokraatia kahtluse alla seadmine ja võrdlus autoritaarse riigikorraga on lubamatu.
"See ei ole vastuvõetav. Ja see ei ole Euroopa ega demokraatia, milles mina elan ja mille eest ma praegu võitlen. See ei ole demokraatia, mida ma kogen meie parlamendis. Selles demokraatias on igal arvamusel hääl. See võimaldab osaliselt äärmuslikel parteidel nagu AfD teha üsna normaalselt kampaaniat. Nagu iga teine partei. See on demokraatia," ütles Pistorius.
Kui jälle jäid Euroopa ja Ameerika vahel kõlama lahkhelid, rõhutas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et on nõus vaid rahuga, millega on nõus Ameerika, Euroopa ja Ukraina.
"Me allkirjastame selle Putiniga ja lõpetame sõja. Ainult sel juhul olen ma valmis kohtuma. Mitte mingitel teistsugustel kompromissplatvormidel," lausus Zelenski.
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et see, milliseid julgeolekugarantiisid Ukrainal vaja oleks sõltub sellest, milline on saab rahuläbirääkimiste tulemusel olema kontaktjoon.
"Kui venelased jätavad sinna jätkuvalt 600 000 meest, siis on selge, et tegelikult mingisugusest rahust me ju ei räägi. Siis on tegelikult pinge koguaeg üleval, püssirohutünn kogu aeg põleb," ütles Pevkur.
Toimetaja: Aleksander Krjukov