Ruhri linnastus asuvas Bochumis tegutsev juustumüüja Heike Wischnewski ütles ajalehele Financial Times, et kavatseb hääletada parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) poolt. 

60-aastane Wischnewski ütles, et oma hingelt on ta sotsiaaldemokraat. 

"Tahaksin taas SPD poolt hääletada. Kuid probleemiks on nende kandidaat, kantsler Olaf Scholz. Kui ma kuulan Scholzi, siis ta räägib, et mida on tehtud. Kõik imestavad, kus ja mida on tehtud? Võiks arvata, et ta (Scholz) elab teises maailmas," rääkis Wischnewski. 

Ta on AfD suhtes ettevaatlik, kuid ta toetab parempopulistide kantslerikandidaadi Alice Weideli sõnumit, et töö peab end jälle ära tasuma. 

"Ja immigratsiooni osas olen ka seda meelt, et igaüks, kes tahab siin elada, peab andma oma osa," rääkis Wischnewski. 

Valimised toimuvad juba pühapäeval ning meeleolud Ruhrs viitavad, et AfD suurendab piirkonnas toetust. Piirkond võitleb deindustrialiseerumisega, seal elab palju sisserändajaid. 

Saksamaa majandus on suurtes raskustes ja valijad on sisserände suhtes üha kriitilisemad ning populistid suurendavad riigis toetust. Üleriigiliselt on SPD toetus umbes 15 protsenti ning partei võib teha halvima tulemuse pärast 1887. aastat. 

SPD väga kehv tulemus teeks ka paremtsentristliku CDU elu raskemaks. CDU on praegu ülekaalukalt riigi populaarseim partei ning erakonna toetus on ligi 30 protsenti, kuid populaarsuselt teine on AfD, mille toetus on ligi 20 protsenti. Kõik peavooluparteid (ka CDU) on välistanud koostöö parempopulistidega.

Ka teised populistlikud parteid, nagu Vasakpartei (Die Linke) ja Sahra Wagenknechti Liit võivad pääseda parlamenti. Saksamaa tulevast koalitsiooni on valimiste eel seetõttu raske prognoosida ning selle loomine võib võtta kõvasti aega. Viimased küsitlused viitavad, et CDU ja SPD ei pruugigi parlamendis enamust saavutada.

Saksamaal on aga vaja lahendada mitu pakilist probleemi, lisaks alustas Donald Trump Ukraina sõja lõpetamiseks kõnelusi Venemaaga. 

Saksa uuringufirma Forsa juhi Manfred Güllneri sõnul pole ta kunagi varem näinud sellist rahulolematust ametisoleva kantsleri ja võimuliiduga. Tema sõnul kõnetasid Saksa peavooluparteid varem mitmeid valijagruppe, enam nad seda teha ei suuda. 

Hans-Peter Noll juhib praegu 1986. aastal suletud söekompleksi, kus nüüd asuvad muuseum ja idufirmad. Ta ütles, et suured tööstusfirmad, mis lõid struktuurid, mis hoolitsesid töötajate eest ja lahendasid nende mured, neid ei eksisteeri enam. 

"Populism kahjuks pakub näiliselt häid lahendusi neile, kes on selle muutumise käigus jäänud kaotajateks," ütles söekaevurite järeltulija Noll.