Praeguseks on kindlad uue liini algus- ja lõpp-punktid ehk liin peaks algama Paidest ja lõppema Saaremaa läänerannikul ja sealt edasi juba merekaabliga Ventspilsi.

"Elektriliin läbi Saaremaa seepärast, et see aitab meid paremini ühendada Läti elektrivõrguga. Saame rohkem elektrit toota ja tarbida. Lisaks sellele annab see võimaluse Saaremaa elektrisüsteemi teha tugevamaks. Meie ennustus oleks, et selle maksumus võiks Eestis olla umbes 700 miljonit eurot. Kokku võiks projekti maksumus olla koos Lätiga umbes 1,2 miljardit eurot," selgitas Eleringi merevõrgu arendusjuht Priit Heinla.

Käesoleval nädalal on käimas võimalike liinikoridoride eelvalikute tutvustamine Saaremaal mitmes paigas. Valdavalt kõlab saalist küsimusi, miks on Saaremaale nii võimsat elektriliini vaja.

"Nii palju ma sain selgemaks, et seda on vaja eelkõige riigile, aga mitte saarlasele," ütles Katrin Pihlas, keda esitatud argumendid ei veennud.

"Ei, seda ideed ei müü maha. Ma usun, et siin saalis on rohkem rahvast, kes sellele ideele niiöelda ei allu. See ei ole Saaremaale kohane. Terve Saaremaa suhtes ikkagi see mets, mis maha võetakse, on röögatu," kommenteeris Toomas Janu.

Aastaid tagasi tegi ka Saaremaa vald selle nimel lobitööd, et see liin ikkagi üle Saaremaa kulgema hakkaks.

"Mina olen siiralt seda meelt, et Saaremaale on seda 330 kilovoldist liini vaja. Vaadates meie varustuskindlust, vaadates, kui palju me ise saame võrku seda elektrit toota ja tarbida, siis tegelikult tänane meie olemasolev võrk on täis. Täitsa eluline näide: üks väikeettevõte tahab panna endale päikeseparki katusele, et saaks tootmisega väikest tuge – arve tuli kaheksa miljonit eurot," rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Liini mastaabid tunduvad tõesti esialgu suured – eelvalikus olevate liinikoridoride kogupindala on 15 protsenti kogu Eesti pindalast ja hõlmab 14 400 erinevat kinnistut. Tõsi, kui lõplik valik saab selgeks, siis vähenevad need numbrid oluliselt.

Kokku on liinikoridoride suhtes juba tehtud ligi sadakond muutmisettepanekut.

"Kui võimalik, siis teeme (liinikoridoride muudatusi) ja võimalus kujunebki selle põhjal, et näiteks ühe inimese ettepanekul me ei saa teha halvemat olukorda kellelegi teisele," ütles Skepast & Puhkim OÜ planeeringuspetsialist Anni Konsap.

Lisaks tuuleparkide arendajale kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et see liin on oluline ja vajalik Eesti riigile. Eesti-Läti elektriühendus kasvaks seniselt 1000 megavatilt vähemalt 1500 megavatini.

Oma arvamusi saab riigiplaneeringusse esitada 4. märtsini, lõplik trassikoridor otsustatakse aasta pärast ja kui kõik praegu planeeritav ka teostub, siis alles 2033 aastaks.