Vene väed liiguvad Ukrainas kogu rindejoone ulatuses tasakesi edasi, kuid hoog on raugenud, ütles Riho Ühtegi "Ukraina stuudios".

"Kui vaadata statistikat, siis põhimõtteliselt kolme kuu jooksul – detsember, jaanuar, veebruar – on Vene väed võtnud ukrainlastelt umbes sama suure maatüki nagu ühe kuu jooksul enne ehk novembris. Ja see maatükk, kui rindejoon on umbes 1000 kilomeetrit, siis selle 1000 kilomeetri peal tähendab see umbes 200 meetrit edusamme, mis on saavutatud," selgitas Ühtegi.

Tema sõnul on Ukraina näidanud samas kaitses efektiivsust. Ühtegi kirjeldas, et näiteks Pokrovski suunal kasutavad mõlemad osapooled väikeüksuste taktikat.

"Venemaa püüab hõivata positsioone, sealhulgas suitsiidivõitlejaid kasutades, ja Ukraina jällegi hoiab positsioone. Selliseid kindlustusliine nagu enam väga ei hoita, sellepärast et need on kohe sihtmärgiks. Droonid mängivad väga olulist rolli sõjas. Ja nüüd viimane trend, mida on hästi palju näha, on see, et rünnatakse just nimelt logistilist poolt ehk siis konvoisid, logistikakonvoisid ja tagalat selleks, et varustatust rindel olevate üksuste puhul vähendada," rääkis kindralmajor.

"Ukrainlastel on (Pokrovski suunas) edu olnud, aga ka venelastel teatud lõikudes on see samamoodi olnud. Just nimelt Donetski oblastis on nad teatud määral suutnud läbi lõigata mõningaid logistilisi teid ukrainlastel. Aga ukrainlastel samamoodi, kui me vaatame näiteks Toretskit, kus justkui Vene väed peale tungivad, siis ukrainlased on üsna efektiivselt näidanud ennast sellistes linnastunud alade kaitsmises. Ja seesama Toretsk on ju ka kaevanduslinn ehk siis kui me vaatame, kuidas ukrainlased on oma positsiooni kindlustanud, on just nimelt kaevandusaladel," lisas ta.

"Ja kui me tuletame meelde Mariupolit, kus ju kaitsti kuid tegelikult kaevandustest, siis siin on umbes sama asi. Ja seal tundub, et isegi on näha seda, et ukrainlastel on mingisugune võimalus osa Vene üksusi kotti võtta ja panna neid alistuma või ära hävitada. Aga need on kõik väikesed võidud. Suurt võitu ei ole kummalgi pool."

Vasturünnakutel on Ukraina jõud kasvatanud julgust kasutada ära kõik võimalusi, mis neil on, ütles Ühtegi.

"Näiteks nad kasutavad rohkem õhuväge Vene positsioonide ründamiseks. Siiamaani oli neil õhuväe kasutamine rohkem ohutust kaugusest, droonivastased operatsioonid ja muu selline. Nüüd nad ründavad F-16 hävitajatega juba ka Vene positsioone. See on üks trend," selgitas ta.

"Teine asi on see, et ka Kurski operatsioon, mis pool aastat tagasi alguse sai, on ju omamoodi julguse sümbol. Ja täna me näeme seal seda, et Venemaa justkui võtab tagasi territooriumi, aga Ukraina eesmärk ei olnudki kunagi tegelikult vallutada Kurski oblastit, vaid pigem oli see maamärk maha panna ja seda siiamaani hoitakse. Keegi ei uskunud, et see kuus kuud võib kesta," lisas Ühtegi.