"Neljanda sõja-aasta esimesel nädalal ei ole Venemaa üheski sektoris taktikaliselt edenenud. Avalikel geolokatsiooniandmetel on Venemaa relvajõudude edenemine Pokrovski suunal täielikult peatunud ning Ukraina on suutnud lokaalsete vasturünnakutega Pokrovski kaitseperimeetrit hoopis suurendada," rääkis Puusepp.

Samas ei ole Venemaa relvajõud andnud järele ründesurve aktiivsuses: kuu alguses langes see 100 rünnaku piirile ööpäevas ja on keskmiselt 103 rünnakuga püsinud ka möödunud nädalal.

"Samuti on püsinud ka hävitatud vastaste koguarv ööpäevas, püsides 1180–1200 tabatud vaenlase juures. Vastane on jätkanud ka terroripommitamistega Tšernihivi, Sumõ, Harkivi ja Hersoni oblastite tsiviilobjektide vastu," lisas Puusepp.

Ühtlasi ei ole Puusepa sõnul märke, et Venemaa valmistuks kuidagi võimalikuks vaherahuks.

"Avalikel andmetel spekuleeritakse pigem võimalusega, et Venemaa suurendab rünnakute arvu ennekõike Kurski operatsiooni piirkonnas, et saavutada paremaid tingimusi läbirääkimisteks. Meile teadaolevatel andmetel ei ole Venemaal siiski sellist jõudude vahekorda, mis võimaldaks kiiret edu Kurski piirkonna tagasivallutamisel," sõnas Puusepp.

Pealöögisuunaks on jäänud Donetski oblastis Pokrovski linn ja selle lähiümbrus, kus toimub endiselt veerand kuni kolmandik maavägede rünnakutest.

"Siiski on Venemaa relvajõudude tegevuses märgata vähem otsustavust ning toimub Ukraina kaitse nõrkuste otsimine teistes sektorites," rääkis Puusepp.

Venemaa relvajõudude edenemist on toimunud Pokrovskist lõunasse jäävatel aladel Konstantõnopoli ja Andrijivka asulates. Samuti on aktiivsus püsinud Velõka Novosilkast põhja suunas ja vähemal määral Luhanski ja Harkivi oblastite suundadel. Venemaa relvajõudude maavägede tegevust raskendavad ka pehmeks muutunud ilmastikuolud, mis piiravad oluliselt manööverdamise vabadust.

Samal ajal on Ukraina olnud edukas kauglöökidega Venemaa energiataristu ning sihtmärkide pihta Krimmis, märkis sõjaväelane.