Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine on põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Terrase (Eesti 200) senise karjääri kõige kõvem poliitiline pähkel. Praegu teeb asja eriti keeruliseks Isamaa vaikimine. Õigemini kordavad isamaalased igal võimalusel, et nende hinnangul tuleks hääleõigus ära võtta ka halli passiga inimestelt. Aga siiani pole nad öelnud, kuidas erakond nii-öelda miinimumprogrammi puhul hääletab.

Oluline on just lõppotsusele eelnev hääletus selle üle, kas põhiseadust peaks muutma kiireloomuliselt. Et ühe riigikogu koosseisuga põhiseadust muuta, läheb vaja neliviiendikulist häälteenamust.

Seega selleks, et kogu asi läbi kukutada, piisab põhiseaduse muutmise kiireloomulisuse hääletusel 21 vastuhäälest. Praegusele eelnõule annaks EKRE 12 ja Keskerakond seitse vastuhäält. Isamaa 11 vastuhäält lööks asja põhjalikult uppi. Olulised on ka Leo Kunnase, Jaak Valge, Enn Eesmaa, Kersti Sarapuu ja Tõnis Möldri hääled. Aga praegu muretsetakse koalitsioonis rohkem suurima muutuja ehk Isamaa pärast.

Koalitsioonipoliitikute seas on neid, kes usuvad, et küll Isamaa lõpuks kaasa tuleb. Usutakse, et erakond ei taha Vene kodanikele hääleõiguse allesjäämises süüdi jääda. Aga üksjagu on ka neid, kes arvavad, et Isamaa hääletaks vastu, sest kui riigis mõni suur asi läbi kukub, siis jääb lõpuks ikkagi süüdi koalitsioon. Kardetakse, et kõrget reitingut nautival Isamaa juhil Urmas Reinsalul pole mingi probleem oma käsi kogu segadusest puhtaks pühkida.

Terras on veendunud, et jõulisemal sammul on suurem edulootus

Isamaa kõrvulukustav vaikimine on lähituleviku uttu mähkinud ning selles otsib Hendrik Terras uut kokkulepet. Alates läinud nädalast kogub ta allkirju muudatusettepanekule, mille järgi jääks hääleõigus ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele.

"Olles kuulanud ära kõik osapooled, olen ma veendunud, et sellele sõnastusele on parlamendis kõige laiem toetus. See tähendab, et see on kõige tõenäolisem sõnastus, mis võiks ka õnnestuda," rääkis Terras.

Esmaspäeva keskpäeva seisuga olid muudatusettepanekul üheksa EKRE saadiku, seitsme Eesti 200 saadiku ja mõne aknaaluse parlamendiliikme allkirjad. Terras märkis, et neljapäeval oli ettepaneku all ka paari reformierakondlase käsi, aga Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak kinnitas, et riigikogu infosüsteemis neid allkirju ei paista.

Iseenesest polegi sel nii suurt tähtsust, sest muudatusettepaneku saali saatmiseks vajalikud allkirjad tulevad järgmiseks teisipäevaks tõenäoliselt kokku.

Terras arvestab, et hääleõiguse koondamist Eesti ja Euroopa Liidu kodanike kätte võiks lisaks Eesti 200-le toetada ka Reformierakonna, Isamaa ja EKRE saadikud. Ta rõhutas, et Eesti 200 on kogu aeg leidnud, et halli passiga inimestele ei tohiks hääleõigust jätta.

"Sellel muudatusettepanekul on juba juhatuse liikmete allkirjad all. Ja ka teiste fraktsiooniliikmete allkirjad," sõnas Terras.

Sotsid: Terrase käik on kahetsusväärne üllatus

Aga sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Madis Kallas meenutas, et koalitsioonis lepiti põhiseaduse muutmine teisiti kokku. Sotside seas peeti pikki vaidlusi enne, kui oldi nõus niigi palju vastu tulema, et Vene ja Valgevene kodanikud hääleõigusest ilma jäetakse.

Sealt jooksis sotside jaoks piir ning Kallas märkis, et kuni läinud nädalani aktsepteerisid seda piiri ka koalitsioonipartnerid.

"Meie jaoks on tegu äärmiselt kahetsusväärse üllatusega, et miks sellist asja oli vaja ilma läbi arutamata teha ja kuhu see viib," kommenteeris Kallas põhiseaduskomisjoni esimehe algatust. "See nädal võtame rahulikult ja esmaspäeval on meil juba koosolekud kokku lepitud, et arutada, mis see siis tähendab."

Põhiseaduse muutmise edasine käekäik selgubki tõenäoliselt järgmisel esmaspäeval koalitsiooninõukogus, sest lõpuks tuleb lahendada küsimus, mis saab, kui Reformierakond ja Eesti 200 peaks üle sotside peade hääletama.

Hendrik Terras selles midagi traagilist ei näe. "Põhiseaduse muutmisel ei saa koalitsiooni piiridest rääkida," sõnas Terras. "Iga parlamendiliige peaks vaatama enda sisse, mis on tema veendumused selles küsimuses ja hääletama niimoodi, nagu nad ise arvavad, et on õige."

Häälte võimalikud jagunemised erinevate eelnõude korral

Laanet: sotsidest möödaminek tähendaks koalitsiooni lõppu

Madis Kallas ütles, et senise kokkuleppe murdmine teeks olukorra igal juhul raskeks. "Kindlasti sellele järgneksid tõsised kõnelused, et kuidas ja mismoodi koalitsiooni tervis saab tulevikus olema," sõnas sotside fraktsiooni juht.

Põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane Kalle Laanet oli reljeefsem. Ta märkis, et halli passiga inimestelt hääleõiguse äravõtmist ehk nii-öelda maksimumprogrammi võiks toetada ka reformierakondlased. Aga sellisel juhul peaks arvestama ka kõigi mõjudega.

"Et juhul, kui sotsiaaldemokraatlik erakond ei tuleks selle muudatusega kaasa, siis vähemal või suuremal määral tähendaks see tänase koalitsiooni lõppu," ennustas Laanet.

Küsimust, kas praeguse kolmikliidu lagunemine oleks aktsepteeritav hind selle eest, et mõnikümmend tuhat halli passiga inimest hääleõiguseta jätta, ei olnud keegi valmis pikemalt arutama.

Keegi ei tea, kus on suurim võimalik ühisosa

Nii Laanet kui ka tema erakonnakaaslane Õnne Pillak on tegelikult sama meelt, mis Eesti 200 fraktsiooni juht Toomas Uibo ja põhiseaduskomisjoni juht Hendrik Terras: edasi tuleb minna selle variandiga, millel on kõige rohkem toetajaid ja kõige vähem vastaseid.

Aga päris üksmeelt pole üheski koalitsioonierakonnas. Näiteks sotside seas on neid, kes usuvad, et konsensuse nimel võiks arutada päikeseloojangu klauslit – sellist, mis võtaks halli passiga inimestelt hääleõiguse näiteks kaheksa aasta pärast. Aga kuna erakonnas on palju ka neid, kes põhiseaduse muutmist põhimõtteliselt valeks peavad, siis oleks järjekordne vastusamm sotsidele väga raske. Sotsid pole selgelt välja öelnud ka seda, mis juhtub, kui koalitsioonipartnerid neist üle sõidavad.

Eesti 200 tahaks rohkemat, aga kõige olulisem on erakonnale, et põhiseaduse muudatus üldse läbi läheks. Eri meelt ollakse veel selles, kas tulemuse nimel peaks EKRE-le ja Isamaale suuremat präänikut pakkuma ning sotsid kõrvale heitma. Erakonda julgustab see, et sotside solvumine muudaks Eesti 200 positsiooni valitsuses kindlamaks.

Arutelud erakonnas käivad edasi. Toomas Uibo ütles, et Terrase pakutud muudatusettepanek oli saadiku enda algatus ja fraktsiooni otsust selle taga pole. Siiski ei tähenda see, et erakond ettepaneku taga ei seisaks – Uibo märkis, et muudatusettepanekute tähtaeg kukub alles 11. märtsil.

Nagu öeldud, toetaks temagi seda versiooni, millel on kõige rohkem toetajaid. "See tõde selgub siis, kui inimesed hakkavad nuppu vajutama," sõnas Uibo.

Pillak: sotsidel ja Keskerakonnal oleks blokeerivad hääled koos

Ka Reformierakonnas peetakse kõige olulisemaks, et põhieesmärk ehk Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine saaks täidetud. Maksimumprogramm oleks neile muidugi parem.

Samas muudaks sotsidega raksuminek valitsemise peaministriparteile keeruliseks. Koos Eesti 200-ga on neil riigikogus vaid ülinapp enamus. Ja kuigi Isamaa valitsusse kutsumine võiks kanda mitut poliitilist eesmärki, mille seas pole vähetähtis konkurendi toetuse langetamine, siis see tähendaks juba koalitsioonilepingu põhimõttelist muutmist. Selle tee teine ots on mähitud veel paksemasse uttu kui põhiseaduse muutmise saatus.

Aga tegelikult polegi ehk vaja nii kaugele mõelda. Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak tegi lihtsa arvutuse. Keskerakonna fraktsioonis on seitse liiget ja sotse toetab 14 parlamendiliiget ehk kahe peale on neil 21 häält. See sätib Terrase pakutud lahenduse kohale raske kirve.

"See tähendab, et kui sotsid otsustavad, et nad ei toeta hallidelt passidelt valimisõiguse äravõtmist, siis on see esimene eesmärk [Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse võtmine - toim] ka ebaõnnestunud," sõnas Pillak.

Teiste sõnadega, seekord ei pruugi priske pruut olla Isamaa, vaid pärast valimisi tublisti fraktsiooni kasvatanud sotsiaaldemokraatlik erakond. See muidugi eeldab, et sotside rinne peaks. Nendegi seas on poliitikuid, kelle meelest võiks põhiseaduse muudatus hoogsam olema.

Mida ütles president?

Isegi, kui riigikogus leitakse mingisugune kokkulepe, ei pruugi see tähendada, et 26. märtsil asi lõppeb. Vabariigi aastapäeval kõnet pidades ütles president Alar Karis, et valimisreeglite muutmine vahetult enne valimisi jätab jälje valimiste usaldusväärsusele.

"Põhiõiguste piirangud, mida ei toeta veenvad argumendid, kahandavad rahvusvaheliselt meie staatust õigusriigina ja vähendavad nii ka meie julgeolekut," lisas Karis.

Mõni päev hiljem kordas ta Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio", et ehkki riigikogul on õigus põhiseadust muuta, soovib ta näha täpsemaid põhjendusi ja analüüse.

"Küsimus on alati, mis ajal see tuleb, kas tuleb liiga kiiresti. See, et (Venemaa) on agressorriik, teadis parlament juba 2022. aastal. Võib-olla oleks pidanud reageerima kiiremini, nagu Läti ka kiriku kontekstis tegi. Nüüd see läheb väga valimiste lähedale ja tekivad uued probleemid," rääkis Karis. Täpsema seisukoha saab ta enda sõnul öelda siis, kui parlament seaduse vastu võtab.

Küsimust, kas president ikka kuulutab põhiseaduse muudatused välja, on üksteise käest küsinud ka riigikogu liikmed.

"Mina lugesin välja, et kui seal eelnõus peaks veel muudatusi tulema ehk teistsuguseid lahenduskäike kui praegu, siis ei pruugi see presidendi juurest läbi minna," sõnas sotside fraktsiooni juht Madis Kallas.

"Mina lugesin välja, et president kaalub väga tõsiselt, millisel kujul riigikogu selle vastu võtab ja millal see tema lauale jõuab," sõnas reformierakondlane Kalle Laanet. Samas ei tohiks tema sõnul probleem olla, kui praegune eelnõu märtsi lõpus läbi läheb.

"Sellest, et Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigust piiratakse, on vähemalt kaks aastat väga tõsiselt räägitud. See argument, et see on väga uudne muudatus, ei ole vist väga tõsine," lisas Laanet.

Ka põhiseaduskomisjoni juht Hendrik Terras märkis, et eelnõu esimene lugemine toimus juba läinud sügisel ning peale lõpphääletust jääb valimisteni veel üle poole aasta.

"Ehk vahetult enne valimisi see ei ole ja etteteatamisaeg on piisavalt pikk," sõnas Terras kuid tõdes, et presidendi samme ei oska ta ette näha. "Aga ma arvan, et riigikogus vähemalt on oluline vastu võtta seadus, millel on kõige laiem toetus ja mis oleks Eesti seisukohalt õige."

 President Alar Karis kohtus esmaspäeval samal teemal Helme ja Kallasega