"Impulss": süütuna näivad õhupallid vaenuliku naabri teenistuses
Eelmisel suvel jahmatas narvakaid vaatepilt, kus kahe nädala vältel lennutas Venemaa korduvalt piiripunkti juures suurt valget õhupalli. Kuigi peale vaadates tundub aerostaat justkui armas valge pehme muumi, siis tegelikult pole see sugugi nii süütu tegelane, kinnitavad eksperdid selle nädala "Impulsile".
"Seal on kindlasti mingisugune kuppelkaamera, mis võib olla mingisuguse termovõimekusega ehk siis selline vaatluspilt ilmselt jooksis sinna meeskonda, kes selle vahendiga opereeris," nentis politsei- ja piirivalveameti ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Eerik Purgel.
Aerostaat AKV-05 on 2018. aastal Venemaa kaitseministeeriumis kasutusele võetud seiresüsteem – 50-kuupmeetrise heeliumiga täidetud õhupalli küljes ripuvad sensorid, video- ja termokaamerad. Kõik kogutud andmed saadab aerostaat maapealsesse juhtimispunkti või sõidukisse, mille külge suur õhupall on trossidega kinnitatud.
"Ühe korra oli ta meie Narva veehoidla lähedal Kulgu sadama lähedal ja teine kord oli juba rohkem Narvas edasi Progressi ala juures. Aga jah, kui oli veehoidla juures, siis me nägime, et seal oli Z-täht küljes," rääkis Purgel.
Vene kaitseministeeriumi sõjapropaganda telekanal Zvezda näitas 2022. aasta videoloos, et Ukraina sõjas okupeeritud Luhanskis on kasutusel täpselt samasugune aerostaat, nagu nähti meie idapiiril.
"Vene armee ehitab üles väekaitsesüsteeme. Näiteks hõljub küla lähistel vaatlusõhupall, mis näeb kõike ümberringi 15 km ulatuses ülima täpsusega, autode numbrimärkideni välja. Jälgime tehnika liikumist. Öösel vaatame termokaameraga, päevasel ajal saame jälgida inimeste ja tehnika liikumist. Teine tema ülesanne on jälgida meie kolonnide liikumist, nüüd on kogu tähelepanu tehnilise toe sõidukitel," pajatas Zvezda videolugu.
"Impulsi" faktikontroll tuvastas, et propagandavideos liialdatakse - aerostaat näeb tõesti 15 km raadiuses, kuid tehnikat ja inimesi suudavad kaamerad eristada kuni kaheksa kilomeetri ulatuses ning autode numbrimärke vaid ühe kilomeetri piires. Kuid see pole idanaabri meedias ainus lõik kentsakast õhusõidukist. Mullu kevadel tegi riigitelevisioon Rossija-1 loo, kus selgitati aerostaadi kasutamist Soomes Karjalas riigipiiri valvamiseks ning piiririkkujate tuvastamiseks.
Lisaks luure eesmärgile plaanivad venelased rakendada aerostaate taristuobjektidel droonitõrjeks, sarnaselt Esimese maailmasõja ajal kasutatud süsteemile, kus pommitajaid ja rakette püüdsid õhupallide vahele riputatud võrgud. Väidetavalt läksid Vene aerostaadid käiku ka kümmekond aastat tagasi Süürias iidse linna Palmyra lahingutes.
Võib vaid spekuleerida, miks Venemaa mullu Eesti piiril valget õhusõidukit lennutas. Endine õhuväe ülem Jaak Tarien tõi välja, et õhupall tiirutas Narva jõe kaldal just siis, kui olid eriti pikad piirijärjekorrad.
"Filmiti seda rahvamassi seal, võib-olla loodeti veel dramaatilisemaid kaadreid, loodeti, et tulevad rahutused, et siis seda filmida ja propaganda eesmärgil kasutada," rääkis praegu AS-is Cybernetica programmijuhina töötav Tarien.
"Praktiline vajadus on filmide rahva kogunemist, aga lisaväärtus on see, et see on nähtav ja ärritab. Eks nad vaatavad, mis me teeme, kas me midagi teeme," selgitas Tarien.
Narva poliitikatähel Mihhail Stalnuhhinil on aga piiril seigelnud õhupallile sootuks süütu selgitus.
"Tavaline ilmavaatluspall, selliseid kasutatakse proovide võtmiseks, kiiruse mõõtmiseks…Ma ei tea, mida nad seal mõõdavad, niiskust ja muud taolist. Atmosfääri ülemistes kihtides."
Purgel märkis, et ilma mõõtmiseks on siiski igasugused muud vahendid olemas. "Alates meteoroloogilistest pallidest kuni mis iganes. On väga erinevaid seadmed, mida selle jaoks kasutada, mis on tegelikult neil kõigil olemas. Et sellist väidet on raske uskuda."
Stalnuhhini jutt langeb väga kokku Hiina propagandamasina kommentaariga USA õhupallijuhtumis. Toona väitis Hiina välisministeerium, et tegu oli juhitavuse kaotanud ilmavaatluspalliga.
Tarien möönis, et vaatluspalli mängu toomine annab võimaluse eitada plaanitud tegevust, kuna need on raskesti kontrollitavad ja neid läheb kontrolli alt välja õhuvooludega, mis on ettearvamatud kõrgetes õhukihtides. "Siis ongi küsimus, kas ta läks kontrolli alt välja ja lendas sinna kohta, mis tegelikult on huvipakkuv koht, juhuslikult või see oli planeeritud tegevus ja on võimalus seda eitada. Ja väga raske on tõestada ühte või teistpidi.2
Peale aerostaatide lendavad meie idapiiril ka droonid, mille kõige selgem eesmärk on salakaubavedu. Juba kaheksa aastat tagasi tabati Pihvkas mees, kes ehitas drooni salasigarettide transpordiks Eestisse. Esimese narkootikume smugeldanud drooni sai PPA kätte 2021. aastal.
Leedus kasutavad Valgevene salakaubitsejad hoopis ilmaõhupalle ja seda massiliselt. Ainuüksi möödunud aastal lendas Leedus üle 600 salakaupa vedanud õhupalli, millest kätte saadi kohaliku politsei- ja piirivalveameti andmetel 70.
Aga mida siis teha idanaabrite poolt lendu lastud õhusõidukitega, mis meie piiril ja territooriumil seiklevad? Kui Eesti piiril nähtud aerostaat hõljus alati Venemaa territooriumil ja seda poleks eestlased saanudki alla tulistada, siis Eerik Purgeli sõnul pole õhusõidukite puruks laskmine ka Eesti pinnal kuigi nutikas lahendus.
"Me ei soovi ka, et see kukub kellelegi Narva linna elanikule pähe. Kõige hullem ongi tegelikult nende droonidega. Ta on ikkagi raske. Üldiselt need võivad olla väga erinevate kaaludega. Aga kui selline kolakas kukub saja meetri pealt pähe, siis seal on täiesti võimalik surra," selgitas ta.
Lugu valmis koostöös Euroopa Ringhäälingute Liidu uuriva ajakirjanduse võrgustik liikmetega: LRT, YLE, VRT, SVT, LTV, CT, KRO-NCRV Pointer, RTVE ja EBU.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









