USA-s jõustusid tollimaksud terase- ja alumiiniumiimpordile kogu maailmast ning Euroopa Liit ja Kanada on juba teatanud ka vastumeetmetest. Kaspar Oja märkis "Aktuaalses kaameras", et Eestile on puhkenud kaubandussõjal esialgu väike mõju.

"Arvan, et praegu on need efektid veel ikkagi üsna tagasihoidlikud. Kui mõelda, kui suur osakaal nendel kaupadel on kogu kaubandusest või kui palju need otseselt meid mõjutaks, siis need efektid väga suured ei ole," sõnas ta.

"Aga ma arvan, et suurem probleem on see, kui tuleb selliseid piiranguid juurde. Kui riigid hakkavad neid üksteise võidu kehtestama ja üldine usaldus väliskaubanduse vastu väheneb, siis see mõjutab meid palju rohkem, sest me oleme väikene avatud majandus, me sõltume sellest, et on võimalik vabalt kaubelda ja et me saame neid kaupu ilma igasuguste piiranguteta üle maailma viia," lisas analüütik.

Kaspar Oja selgitas, et USA-l paistab olevat tollimaksude kehtestamiseks kaks põhjust.

"Üks põhjus on merkantilistlik lähenemine, et on vaja saada kaupade konto ülejääki. Teine põhjus näib olevat tööstuspoliitika, et tahaks teatud harusid tagasi USA-sse. Kui mõelda, et USA üldiselt on niisugune riik, mis ekspordib inimkapitali mahukaid kaupu, ja nüüd ta paneb tollid kaupadele, mis on palju lihtsamad ja tahaks neid asendama hakata, siis justnagu peaks Ameerikas tööjõud liikuma kõrge tootlikkusega sektorist madalama tootlikkusega sektorisse ja see ei tundu kuidagi loogiline," rääkis ta.

Oja hinnangul ei võida kaubandussõjast keegi, kaasa arvatud USA.

"Igasugustele tehingutele maksude peale panemine tähendab üldiselt seda, et me hakkame tegema ebaefektiivsemaid tehinguid. Kasulikud tehingud jäävad tegemata ja kokkuvõttes sellistes piirangutes lõpuks võitjat pole," põhjendas ta.