Nädala alguses lagunes Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) valitsuskoalitsioon. Ühiskonnauuringute Instituut tegi sündmuse uurimiseks küsitluse inimeste arvamusest erakorraliste valimiste vajaduse, peaministri tagasiastumise ning eelistatud peaministrikandidaatide kohta.

Erakorraliste valimiste kohta küsis Norstat vastajatelt: "Kas teie arvates tuleks Eestis korraldada erakorralised valimised?" 32 protsenti vastajatest ütles "Ei" või "Pigem ei", 59 protsenti "Pigem jah" või "Jah" ning 9 protsenti vastas "Ei oska öelda". 

Erakorralisi valimisi sooviks 97 protsenti EKRE, 88 protsenti Keskerakonna ning 80 protsenti Isamaa toetajatest.

Samal ajal ütleb 92 protsenti Reformierakonna ja 63 protsenti Eesti 200 ja 52 protsenti SDE toetajatest, et Eestis ei tuleks korraldada erakorralisi valimisi.

Erakorraliste valimiste küsimust on Ühiskonnauuringute Instituut küsinud korduvalt ning enne antud küsitlust oli erakorraliste valimiste soovijate osakaal neis kõrgeim 2023. aasta novembris (55 protsenti)

Küsitlusest selgub veel, et 56 protsenti vastajate hinnangul peaks peaminister Kristen Michal enne uue valitsuse loomist peaministrikohalt tagasi astuma. 52 protsenti vastajatest leidis, et Michal peaks tagasi astuma ja loobuma uue valitsuse moodustamisest. 

Küsitluse põhjal kujunes välja järgmine eelistatud peaministrikandidaatide pingerida:

Urmas Reinsalu 24 protsenti,

Mihhail Kõlvart 16 protsenti,

Kristen Michal 12 protsenti,

Martin Helme 11 protsenti,

Kristina Kallas viis protsenti,

Lauri Läänemets neli protsenti,

"Ei oska öelda" 28 protsenti.

Seda küsimust küsis Ühiskonnauuringute Instituut sarnases uuringus viimati 2024. aasta juulis ning siis oli äsja ametisse astunud Kristen Michal veel Urmas Reinsalu järel teisel kohal ning teda soovis näha peaministrina 20 protsenti vastajatest.

Praegu soovib Michalit peaministrina näha vähem inimesi kui Kaja Kallast tema ametiaja lõpus. 

Kuna Reformierakond ja Eesti 200 on valitsuse lagunemises süüdistanud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE), siis küsis Norstat uuringus ka seda, milline kolmest erakonnast on selles süüdi. 49 protsendi vastajate sõnul näib valitsuse lagunemises süüdi olevat Reformierakond, 19 protsendi hinnangul Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning nelja protsendi hinnangul Eesti 200. 

Norstat tegi küsitluse 13. märtsil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.