Siseministeeriumist, mis on eelnõu koostamise taga, öeldi ERR-ile, et kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on esmaspäeval plaanipäraselt teisel lugemisel õiguskomisjonis.

Õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Andre Hanimägi ütles, et tema ei näe põhjust, miks valitsusremont peaks selle eelnõu menetlemise peatama.

"See on ikkagi valitsuse algatatud eelnõu ja valitsusest on ju kaks kolmandikku endiselt alles. Ja ma ei usu ka, et komisjoni liikmed nüüd 180-kraadise pöörde oma seisukohtades teevad," lausus ta.

Õiguskomisjon arutab esmaspäeva ennelõunal eelnõu oma istungil ning peaks siis otsustama, kas saata eelnõu teiseks lugemiseks suurde saali. Hanimägi sõnul on eesmärk eelnõu suurde saali saata. "Eks siis näis, kuidas suures saalis hääletamine kujuneb," ütles ta.

Ka reformierakondlasest õiguskomisjoni liige Valdo Randpere pole enda sõnul midagi kuulnud, et eelnõu peaks peale sotside ja senise siseministri Lauri Läänemetsa lahkumist kuidagi seisma jääma. "Koalitsioon oli tervikuna selle eelnõuga päri. Juttu ega indikatsiooni sellest (et midagi on muutunud) pole olnud," lausus ta.

Ka Läänemets ise ei näe mingit põhjust, miks eelnõu peaks kuidagi ohtu sattuma. Ta ütles ERR-ile, et see teema on ka teiste erakondade jaoks oluline ja vast ikka minnakse sellega edasi.

Valitsus soovib teha mõned muudatused sõnastuses

Teise lugemise eel on eelnõule saabunud ka mitu muudatusettepanekut, sealhulgas valitsuselt. Näiteks soovib valitsus, ja seda ettepanekut toetab ka siseministeerium, muuta ehk kõige olulisema lõigu sõnastust. Paragrahvi kolm oli plaanis täiendada lõikega 2¹ kus muu hulgas loetleti, mis juhtudel ei tohi kirik ega kogudus olla seotud välisriigis asuv usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga.

Valitsuse esitatud muudatuse järgi seotakse loetelu ohuga Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, mis tähendab, et "alati tuleb seni punktis 2 sisaldunud üleskutsete või toetusavalduste puhul ka tõendada, mil viisil väljendub nendes oht Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale". 

"Sättes ei sõnastata ammendavat loetelu, kuna ei ole võimalik ette näha kõiki olukordi, mida sõltuvalt ohuhinnangust saab lugeda ohuks riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Seetõttu on paratamatu kajastada sättes näidisloetelu, mida sõltuvalt tegelikust olukorrast/ohuhinnangust tuleb ning peab olema võimalik sisustada (näiteks saab olla tegemist hübriid-mõjutustegevusega vms-ga)," märgitakse muudatusettepanekus.

Valitsus soovib välja jätta eelnõust ka punkti 3 sisu ehk rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, põhjendades seda sellega, et sellist kohustust ei saa seadusandja õigusselguse nõuet rikkumata isikule peale panna. "Ei ole fikseeritud üldtunnustatud kataloogi kõigi üldtunnustatud põhimõtetega, isik peab aga seadust lugedes olema võimeline aru saama, mida ta konkreetselt peab tegema või tegemata jätma," märgitakse ettepanekus.

Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis riigikogu suures saalis esimese lugemise veidi vähem kui kuu aega tagasi.

Eelnõuga soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.

Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus oma tegevuses olla juhitud ega põhikirja kaudu või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa olla ka sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva või sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. Vaimulik ei saa olla inimene, keda on kuriteo eest karistatud või kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale. Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.