Yle kirjutas eelmisel nädalal, et null- või miinushinnaga börsielekter jääb Soomes varsti ajalukku, sest turuosalised on õppinud efektiivselt soodsa energiahinnaga tunde ära kasutama ning muu hulgas teevad seda ka kaugkütteettevõtted, kes soojendavad oma katlaid negatiivse hinnaga tundidel elektriga. Seetõttu ostavad ka elektrimüüjad nõudluse kasvu ootuses turult ajaks, mil hind kukub, rohkem elektrit ja kokkuvõttes toob see kaasa olukorra, kus elektri hind langeb harva nulli juurde või negatiivseks.

Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson ütles ERR-ile Soome trendide mõju Eesti elektriturule kommenteerides, et väga madalad ja isegi negatiivsed elektri börsihinnad on tekkinud eelkõige üleliigsest juhitamatust taastuvenergiast, kuid Soomes oli seda mullu märksa rohkem kui Eestis.

"Soomes oli negatiivseid elektrihindu 2024. kalendriaastal 720 tundi, võrreldes Eesti 183 tunniga. Eesti negatiivsete tundide arv eelmisel aastal oli kindlasti piiratud ka tulenevalt Estlink 2 merekaabli rikkest, mis piiras odavama elektri tulekut Soomest Eestisse," selgitas ta.

Alliksoni sõnul ei ole tootjad reeglina huvitatud sellise hinnaga elektrit müüma, kuid tarbijatel on madalate hindade üle ainult hea meel. Majanduslik motivatsioon sunnib tarbimist liigutama just nendele tundidele ning tootjaid pigem neil tundidel mitte elektrit tootma, kasutades tarbimise või tootmise paindlikkust.

"See motiveerib turuosalisi õppima oma tarbimist või tootmist juhtima, loob majanduslikud eeldused salvestustehnoloogiatele ning paindlikele tarbijatele ning tootjatele ning pikemas perspektiivis vähendab negatiivsete tundide tekkimise tõenäosust," tõdes energeetikaasjatundja.

Allikson lisas, et elektri tarbimise ajatamine on kindlasti võimalik soojuse tootmises elektrikatelde puhul, millesse on investeerinud nii Soome kui ka Eesti soojatootjad. Need töötavad eelkõige siis, kui ilm on külm ja vaja on soojust toota ehk nende mõju on piiratud suveperioodil, kui hinda toovad alla päikseelektrijaamad.

"Lisaks suudavad nii Soomes kui ka Eestis paljud suuremad tarbijad liigutada tarbimist odavama hinnaga tundidele ning ka kodutarbijatel on võimalik näiteks elektriauto laadimist, elektrikütet või muude elektriseadmete kasutamist liigutada madalama hinnaga tundidele," rääkis Allikson. "Elektrienergia tarbimise automaatse optimeerimise lahendusi pakuvad paljud ettevõtted ka kodutarbijatele."

Negatiivsete hindade vältimiseks kasutavad Soome ja Eesti taastuvenergia tootjad tema sõnul lahendusi, mis võimaldavad elektritootmist näiteks negatiivsete hindade puhul maha koormata.

"Ja muidugi pakuvad negatiivsed või nullhinnad võimalusi akudele elektrisalvestuseks, et sel ajal salvestatud elektrienergiat kasutada siis, kui turul on vaja tootmist ning hinnad on kõrged," lisas Allikson.

Alliksoni sõnul õpib turg kõigi nende tegurite koosmõjul ajapikku opereerima viisil, mis vähendab negatiivsete ja nullilähedaste hindade tõenäosust ning eelneva tulemusel väheneb eelkõige elektrihinna muutlikkus.

Siiski läheb hinnakõikumiste märkimisväärse vähenemiseni Alliksoni hinnangul kindlasti veel aastaid aega.

"Esialgu tuleb turule juurde veel suures mahus taastuvenergiat, millest põhjustatud hinnakõikumiste tasandamiseks on vaja väga suures mahus salvestusvõimsusi ning tarbimise ja tootmise paindlikkust. Tervikuna peaks selline optimeerimine keskmisi elektrihindu pigem vähendama, kuna suudetakse ilmast sõltuvat taastuvenergia toodangut paremini ära kasutada," prognoosis ta.