Oluline reedel, 21. märtsil kell 18.45:

- Venemaal süttis rünnakutes kaks kütuseobjekti;

- Kiievi sõnul saatis Venemaa Ukraina pihta 214 drooni;

- Odessat tabas Tšehhi presidendi visiidi ajal Vene droonirünnak;

- Kreml: Putini korraldus peatada löögid Ukraina energiaobjektidele kehtib;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit;

Allikas: Saksamaa kiitis heaks 3 miljardi eurose sõjalise abi Kiievile

Saksamaa kiitis reedel heaks uue, kolme miljardi euro suuruse sõjalise abi andmise Ukrainale, ütles parlamendikomisjoni allikas tunde pärast seda, kui tohutu kaitse- ja taristukulutuste pakett läbis viimase takistuse.

Raha eraldatakse sõjalise varustuse tarbeks Kiievile, mis püüab oma territooriumilt välja tõrjuda Vene okupatsiooniväge.

Sõjaline abi sisaldab nii laskemoona suurtükkide jaoks kui ka õhutõrjesüsteeme, ütlesid valitsusametnikud varem.

Venemaal süttis rünnakutes kaks kütuseobjekti

Ukraina süütas õhurünnakutega kaks kütuseobjekti Venemaal – naftahoidla Krasnodari krais ja gaasimõõtejaama Kurski oblastis.

Venemaal Kurski oblastis Sudža gaasimõõtejaamas toimusid ööl vastu reedet plahvatused, millele järgnes suur tulekahju, teatasid Vene meedia ja sotsiaalmeediakeskkonna Telegram kanalid.

Internetis levivad videokaadrid põlevast jaamast. Vene allikate väitel on tulekahju näha ka Kurski oblasti ja Ukraina Sumõ oblasti piirilt.

The Sudzha Gas Metering Station in the Kursk Oblast of Western Russia is burning tonight, following several explosions earlier near the border between Russia's Kursk Region and Ukraine's Sumy Region. This pipeline operates as the sole transit method for natural gas produced at… pic.twitter.com/o31C64Yy4F

— OSINTdefender (@sentdefender) March 21, 2025

Varem kasutas Vene riiklik gaasifirma Gazprom Sudža jaama gaasi eksportimiseks läbi Ukraina Euroopasse, kuid Ukraina on praeguseks Venemaa gaasi vahendamise lõpetanud.

Venemaa pole juhtunu kohta ametlikku avaldust teinud, kuid Vene Telegrami meediaväljaanded Mash ja Baza süüdistasid rünnakus Ukrainat. Samuti pole Ukraina seni rünnakut omaks võtnud.

Krasnodari krai territooriumil Kaukaasia (Kavkazski) rajoonis põleva naftabaasi kustutamisel toimus öösel plahvatus ja tuli levis teisele mahutile, vahendas uudisteagentuur Interfax reede varahommikul piirkondliku operatiivstaabi teadet.

"Kustutamise käigus toimus põleva mahuti lekke tõttu naftasaaduste plahvatus ja põleva nafta väljapaiskumine. Selle tagajärjel said viga kaks tuletõrjujat ja kahjustada kolm kustutusmasinat," seisis teates.

This morning, a series of explosions tore through Russia's Naftatrans fuel processing facility in Krasnodar, hit earlier this week by Ukrainian drones.

The plant is now suffering several fully engulfed tanks, with hundreds of Russian firefighters failing to control the blaze. pic.twitter.com/TPIiQjBYXZ

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) March 21, 2025

Tuli levis ka teisele mahutile ning põlengu üldpind kasvas 10 000 ruutmeetrini.

Sotsiaalmeedia teatel tabas naftabaasi, mida kasutatakse nafta ekspordi vahejaamana, Ukraina droonirünnak juba kolmapäeval.

Russia: Secondary explosion at the Kavkazkaya oil depot injured more people. The fire continues to grow and has now engulfed 10,000m² - 2.5 acres https://t.co/SSOo9BAjUS pic.twitter.com/ydJX41P2L5

— Igor Sushko (@igorsushko) March 21, 2025

Ukraina väed on üha enam sihikule võtnud Venemaa naftatööstuse objektid, laskemoonalaod ja sõjalennuväljad, eesmärgiga häirida Venemaa sõjategevuse jaoks kriitilisi tarneahelaid. Fossiilkütuste eksport on endiselt Kremli sõjaliste operatsioonide peamine tuluallikas.

Kiievi sõnul saatis Venemaa Ukraina pihta 214 drooni

Ukraina õhutõrje tulistas ööl vastu reedet alla 114 Venemaa. Kokku lasid Vene relvajõud Ukraina suunas 214 drooni, teatas Ukraina õhukaitse oma pressiteates.

Selles öeldakse, et veel 81 drooni läks kaduma, viidates sellele, et Ukraina sõjavägi kasutas nende ümbersuunamiseks elektroonilise sõjapidamise vahendeid.

Odessat tabas Tšehhi presidendi visiidi ajal Vene droonirünnak

Venemaa ründas neljapäeva hilisõhtul Ukraina Musta mere äärset Odessat ühe oma suurima droonirünnakuga, mis selle linna pihta tehtud, haavates kolme teismelist. Samal ajal viibis linnas Tšehhi president.

Rünnak toimus ajal, mil USA taotleb rahulepingu sõlmimist Ukraina ja Venemaa vahel ning loodab leppida kokku osalises relvarahus, mis peataks mõlema poole löögid energiataristu vastu.

Tšehhi president Petr Pavel, Kiievi tugev toetaja, kes on juhtinud jõupingutusi hankida Ukraina sõjategevuseks enam kui miljon suurtükimürsku, viibis rünnakute ajal sadamalinnas piirkondlike ametnikega läbirääkimistel.

"Märkimisväärne on see, et just meie kohtumise ajal ründas vaenlane taas massiliselt Odessa piirkonda," ütles sealne kuberner Oleh Kiper sõnumsiderakenduses Telegram.

Vene pikamaa droonid tabasid linna mitmes laines, kahjustades infrastruktuuri, elumaju ja ärihooneid ning põhjustades mitmeid tulekahjusid, teatas Ukraina siseministeerium. Ühes autoremonditöökojas süttis põlema umbes 25 autot.

"Me ei saanud midagi teha. Me lihtsalt seisime ja vaatasime, kuidas kõik põles. Olen täielikus šokis," ütles poeomanik Inna Reutersile.

Sõjaväeanalüütik Oleksandr Kovalenko ütles Reutersile, et Venemaa kasutas rünnakul uut taktikat, lastes oma droonid laskuda tavapärasest kõrgemalt ja suurel kiirusel, et muuta Ukraina õhukaitse jaoks nende allatulistamine raskemaks.

Ta ütles, et see oli üks suuremaid rünnakuid Odessale pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris. "See oli hirmutamine. Terror tsiviilelanikkonna vastu," tõdes Kovalenko.

Venemaa ja Ukraina süüdistasid reedel teineteist vastastikku rünnakus suurele gaasi pumba- ja mõõtejaamale, mis asub Venemaa Kurski oblasti osas, mille Moskva väed selle kuu alguses Ukrainalt tagasi vallutasid.

Moskva sõnul õhkis Ukraina rajatise terroriaktis . Kiiev ütles, et Vene väed tulistasid seda "provokatsioonina" suurtükkidest ja eitas igasugust seotust.

Nii Venemaa kui ka Ukraina leppisid eraldi läbirääkimistel USA ametnikega kokku, et nad on valmis moratooriumiks energiataristu streikidele. Moskva lükkas tagasi ulatuslikuma 30-päevase relvarahu.

Ukraina, USA ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad esmaspäeval Saudi Araabias eraldi, et arutada üksikasju, teatasid ametnikud.

Kreml: Putini korraldus peatada löögid Ukraina energiaobjektidele kehtib

Vene režiimijuhi Vladimir Putini korraldus Venemaa vägedele peatada ajutiselt rünnakud Ukraina energiataristu vastu jääb jõusse, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov reedel.

Putin nõustus selliste rünnakute peatamisega teisipäeval peetud telefonikõnes USA presidendi Donald Trumpiga.

Ukraina, mis on teatanud, et oleks nõus osalema sellises osalises relvarahus, kui selle tingimusi sätestav dokument kokku lepitakse, süüdistas Venemaad Putini korralduse mittejärgimises, mida Moskva eitab.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 900 800 (võrdlus eelmise päevaga +1330);

- tankid 10 394 (+17);

- jalaväe lahingumasinad 21 589 (+28);

- suurtükisüsteemid 24 848 (+101);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1324 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1111 (+1);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 30 080 (+185);

- tiibraketid 3121 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 41 259 (+165);

- eritehnika 3781 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.