Enefit Powerile kuuluvates Auvere, Balti ja Eesti elektrijaamades on põlevkivi põletatud seni kahel tehnoloogial – uuemal keevkihttehnoloogial ja vanemal nõukogude ajast pärit tolmpõletustehnoloogial.

Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse, et 2035. aastal põlevkivist elektrienergia tootmine lõpetatakse. See tekitab ka küsimuse, mis saab seni põlevkivi põletanud elektrijaamadest edasi.

Kui uuemad keevkihtkatlad võimaldavad lisaks põlevkivile põletada energia saamiseks ka biomassi või turvast, siis vanemates tolmpõletusplokkides on seni saanud põletada vaid põlevkivi.

Eesti Energiale kuuluv Enefit Power uurib nüüd, kas ka nendes tolmpõletusplokkides oleks tulevikus majanduslikult mõistlik põletada midagi muud kui põlevkivi.

Täpsemalt käib jutt puidupelletitest ehk puidugraanulitest. Pelleteid toodetakse valdavalt kuivatatud ja kokku pressitud saepurust ning muudest metsamajandamise jääkidest.

Enefit Poweri juht Lauri Karp rääkis ERR-ile, et pelletitele oleks võimalik ümber ehitada kokku kuni kolm tolmpõletusplokki Auveres paiknevas Eesti elektrijaamas. Täpsemalt käib jutt kolmandast, neljandast ja kuuendast plokist, mille võimsus kokku oleks 450 megavatti.

Põlevkivist toodetud elekter on kallis ning sestap pääsesid ka eelmisel aastal need kolm tootmisplokki turule vaid vähestel tundidel. Näiteks neljandast plokist toodeti elektrit vaid 83 tunnil. Peamiselt siis, kui ilm on krõbe ning piirkonnas on vähe tuult ja päikest.

Karp rääkis, et praegu on nende põlevkiviplokkide tootmise omahind umbes 200 eurot megavati kohta või rohkem. Euroopa Liidus kokku lepitud taastuvenergia direktiivi järgi ei lisandu puidu põletamisele aga erinevalt põlevkivist süsinikutasu.

"Niikaua kuni puitbiomass energeetikas on süsinikuneutraalne, tasub seda projekti teha. Lisaks näeme me võimalust kasutada meie elektrijaamades kodumaist toorainet ja vältida niiviisi ka sõltuvust imporditud kütusest (näiteks maagaasist – toim). Kõikide nende toorainete taga on ka töökohad, kindlasti me näeme seost ka töökohtadega," rääkis Karp.

Omahind 100 eurot megavatt-tunnist

Ainult pelletitest elektri tootmisel oleks tema sõnul omahind kuskil 190-200 eurot megavatt-tunnist, kuid kui toota lisaks elektrile veel ka soojust, saaks omahinnaks Karbi hinnangul juba kuskil 100 eurot megavatt-tunnist.

See tähendab, et majanduslikult olekski projekt kasulik eeskätt siis, kui ühes elektriga annaks jaamas toota ka soojust. "Kui me vaatame tulevikku, siis meie jaoks on tulevikus ikkagi elekter ja soe koos kõige parem kombinatsioon," ütles Karp.

Auveres paiknevast Eesti elektrijaamast Narva ega mõnda muusse asulasse praegu soojatoru ei vii. Küll aga on Narva soojatoruga ära ühendatud Auverest umbes 20 kilomeetri kaugusel paiknev Balti elektrijaam. Erinevalt Eesti elektrijaamast ei ole seal aga tolmuplokke.

Ta märkis, et võimaliku soojatrassi ehitamine on siiski sündmustest ette ruttamine. Praegu käivad Eesti elektrijaamas alles soojustehnilised analüüsid, et veenduda, et pelletitele on üldse võimalik üle minna.

Kui aga tõesti viiagi vanad tolmpõletusplokid puidupelletitele, palju see maksma läheks?

Karp ütles, et laias laastus arvestatakse praegu, et üks megavatt tootmisvõimsust maksab pool miljonit eurot. See tähendab, et ühe 150 megavatise ploki viimine pelletitele maksaks 75 miljonit eurot, kolm plokki aga juba 225 miljonit eurot.

"Kõige suurem ülesanne on elektrijaama punkrite paigutamine, et oleks võimalik pelleteid punkritest sööta. Kindlasti on see ka hea logistiline ülesanne, et kuidas need pelletid näiteks sadamast elektrijaamadesse tuleksid," rääkis Karp.

Eesti Energiast öeldi, et esialgu tehakse analüüs ära ja siis hakatakse arutama, sealhulgas riiklikult, kas ja kuidas vajalik raha leida.

Eesti puidupelletid lähevad praegu Inglismaa kivisöejaamadesse

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga ütles, et kui Enefit Poweri analüüs näitab, et puidupelletitest elektri või soojuse tootmine toob odavama elektrihinna ning tootmisplokid pääseksid ka rohkem turule, siis võib see olla mõistlik lahendus.

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul läheb praegu valdav osa Eestis toodetud puidupelletitest Euroopasse ja Ühendkuningriiki ekspordiks. Seal toodetakse pelletitest elektrit kas vanades kivisöejaamades või moodsamates koostootmisjaamades.

"Pelletitootjal ei ole ju väga suurt vahet, kas ta oma materjali müüb Eestisse või Ühendkuningriiki, tema huvi on materjal parima hinnaga maha müüja. Kui selle tulemusel oleks võimalik tuua allapoole aga Eesti energiahinda ning meie energia süsinikujalajälge, siis võidaks sellest põhimõtteliselt kogu majandus," ütles ta.

Välja rääkis, et Eestis toodetakse praegu puidupelleteid umbes 1,5 miljonit tonni aastas. Peamised tootjad on Graanul Invest ja Warmeston, aga lisaks on ka väiksemaid tootjaid. Näiteks on pelletipresse tehtud ka puidutööstuste juurde.

Lätis toodetakse samuti kaks miljonit tonni pelleteid ning sealgi tegutsevad Välja sõnul peamiselt Eesti ettevõtjad. Graanul Investi tegevus on näiteks Lätis tema sõnul suuremgi kui Eestis.

Looduskaitsjad pelgavad metsaraie suurenemist

Energeetika asekantsler Jaanus Uiga rääkis, et elektritootmisel loetakse süsinikuheide nulli siis, kui puit tuleb jätkusuutlikult majandatud metsast.

"Kui Enefit Power kasutaks seda puidupelletit, mis läheb praegu ekspordiks, siis täiendavat raiesurvet Eesti metsadele sellest ei tuleks. Seda pelletitoodangu mahtu on minu arusaamist mööda Eestis juba praegu sellises mahus, et kui seda täiendavalt keegi kohalik tarbija hakkaks juurde kasutama, siis selle keskkonnamõju pigem väheneb, et sa ei pea pelleteid enam nii kaugele transportima," ütles Uiga.

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Silvia Lotman ütles ERR-ile, et Eesti metsad ei ole praegu siiski jätkusuutlikult majandatud ning ka metsanduse ja maakasutuse sektor on praegu tervikuna mitte kasvuhoonegaaside siduja, vaid heitja.

Niikaua kuni metsanduse sektor kasvuhoonegaase ei seo, ei ole tema sõnul mõistlik ka plaanida Eestisse uusi puidutarbimise võimsusi.

"Kindlasti, kui need pelletid on juba olemas, siis on parem, kui neid kasutataks kodumaal, mitte need ei läheks ekspordiks. Aga sellist mehhanismi ei kujuta ma küll ette, kuidas riik saaks tagada, et raiesurve metsades ei suureneks," ütles Lotman.

Kliimaministeerium hindab, et olemasolevaid meetmeid järgides ei täida Eesti näiteks metsanduse ja maakasutuse sektoris endale võetud kliimaeesmärke ei esimesel perioodil 2021-2025 ega ka teisel perioodil 2026-2030. ERR on varem kirjutanud, kuidas Eesti peab seetõttu ostma lähiaastatel olenevalt hinnangutest paarikümne kuni paarisaja miljoni euro eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid.

Metsatööstuse esindaja Henrik Välja ütles, et ta ei arva aga, et Narva kateldes pelletite põletamine elektri tarbeks metsade raiemahtu suurendaks. Ta ütles, et pelleteid toodetakse eeskätt jääkidest.

"See, kui palju toorainet tekib pelletite tootmiseks, sõltub tegelikult sellest, mis toimub teistes puidutööstuse harudes ehk kuidas läheb saeveskitel või höövlitööstustel. See sõltub sellest, kas metsast sellele kõige väärtuslikumale puule – saepalgile, vineeripakule või paberipuule, kas sellele on olemas nõudlus ja turg," rääkis välja.

Välja ütles, et spetsiifiliselt pelletite tootmiseks vajalikku toorainet on metsast juurde tuua küllaltki keeruline.

"See võib mõjutada seda, kui palju tuuakse välja raidmeid või mis tüüpi metsasid raiutakse, aga ma ei usu, et ta kogumahtu saaks oluliselt mõjutada," ütles ta.