Tulevase kantsleri Friedrich Merzi paremtsentristlik CDU ja vasaktsentristlik SPD kiitsid heaks terve rea otsuseid, mis tõenäoliselt moodustavad tulevase valitsuse poliitika nurgakivi. 

Uus valitsus hakkaks ajama viimaste aastakümnete karmimat rändepoliitikat. Suurendatakse väljasaatmiskeskuste mahutavust. Migrantide perede taasühendamine peatatakse kaheks aastaks, laiendatakse turvaliste riikide nimekirja, kuhu migrante saab tagasi saata.

On veel lahtisi otsi, milles pole veel kokku lepitud. SPD on seni tagasi lükanud CDU nõudmised rajada kolmandatasse riikidesse varjupaigataotlejate keskused.  

CDU ja SPD pole senini ka kaitsekulutuste suurendamisega seotud detailides kokku leppinud. CDU tahab suurendada kaitsekulusid 3,5 protsendini SKP-st. SPD tunnistab, et riik peab relvajõude tugevdama, kuid ei taha kulutuste suurendamisel minna nii kaugele, vahendas Politico. 

Saksamaal kasvab veel mure, et Donald Trump võib vähendada USA kohalolekut Euroopas. Merzi partei leiab, et Saksamaa peab kohustusliku ajateenistuse tagasi tooma. SPD tahab, et ajateenistus oleks vabatahtlik. 

Saksamaa otsustas kohustuslikust ajateenistusest loobuda 2011. aastal, sest tollase Angela Merkeli juhitud valitsuse hinnangul polnud seda enam vaja.