Eesti Energia teatas neljapäeval plaanist teha Enefit Greeni väikeaktsionäridele vabatahtlik ülevõtmispakkumine, et ettevõte sajaprotsendiliselt tagasi enda omandisse tuua.

Aare Tammemäe ütles ERR-ile, et investori poolt vaadatuna ei ole see hea otsus, sest arvestades, kui vähe on selliseid suuri ettevõtteid Baltikumi börsil noteeritud ja kui vähe rohkem kaubeldavaid ja likviidsemaid rahvaaktsiaid on viimastel aastatel börsile juurde tulnud, siis järjekordse ettevõtte turult lahkumisest kapitaliturg kindlasti kannatab.

"Kindlasti on Enefit Green üks Baltikumi rahvaaktsiatest ning arvestades investorite arvu ja turuväärtust, pole see hea otsus investori poolt vaadatuna. Kahtlustan, et ka ettevõtte enda poolt vaadatuna limiteerib see võimalusi läbi kapitalituru täiendavalt omakapitali kaasata," lausus ta.

Tammemäe tõi välja, et kui börsilt lahkutakse, saavad kapitaliallikaks olla pigem aktsionäri enda rahasüstid ja laenud või võlakirjad.

"See, et konjunktuurselt on ettevõtte aktsia hind täna madal, peegeldabki turu iseloomu. Investorid ise hindavad ja vaatavad, mis võiks olla ettevõtte väärtus. Ei maksa end eksitada lühiajalistest emotsioonidest ja vaadetest turule. Veelkord, võib-olla on selles otsuses seda kehvasti põhjendatud, aga investorite seisukohalt pole see hea uudis," sõnas investeerimispankur.

Enefit Greeni aktsia hind on olnud madal, kuid Tammemäe sõnul annavad sellised liikumised ettevõtte juhtkonnale signaali tegutsemiseks ja võib-olla pole see signaal halb.

"Kui aktsionärid näevad täna ettevõtte väärtust allpool, siis on see juhtkonnale võimalus teha midagi, et väärtust kasvatada. Enefit Greeni näol on tegu hästi selge ja fokusseeritud tegevusvaldkonnaga. Roheenergia investeeringud on suures pildis väga selge fookusega asi ja seda on ka investoritel võimalik märksa paremini hinnata, kui Enefiti tegevust suures kontsernis, kus on hästi palju tegevusi sees," selgitas ta.

Enefit Green eristus Tammemäe hinnangul turul näiteks Leedu Ignitisega võrreldes väga hästi, sest viimase tegevusvaldkondi on palju ja tihti on keeruline aru saada, kuidas nende eri valdkondades käsi käib.

Seda, et otsus nelja aasta eest börsile viidud ettevõte sealt nüüd ära tuua annaks siinse investeerimiskliima osas negatiivse signaali investoritele, Tammemäe ei usu. Ta märkis, et vabaturu tingimustes on omanikel alati õigus ettevõte börsile viia ja sealt ära tuua.

"Pigem tahaks öelda, et otsus see börsile viia oli positiivne ja õnnestunud börsidebüüt. Aktsia hinnadünaamika ja rahvaaktsiaks saamine näitas, et turg võttis selle ettevõtte väga hästi vastu. Teine küsimus on see, kas ettevõte oleks pidanud vahepeal investeerimisstrateegiat või strateegilisi valikuid või geograafilist fookust muutma, kuid sellel pole pistmist asjaoluga, kas ettevõte on börsil või mitte," tõdes Redgate Capitali partner.

Ta lisas, et riik võiks ettevõtete börsileviimise otsuseid ka edaspidi teha. Enefit Greenile andis see samm võimaluse lisakapitali saada ja endale ettevõtet toetanud investorite näol nii-öelda fännklubi tekitada. Sellised investorid ootaksid Tammemäe hinnangul turule uusi rahvaaktsiaid.

"Kindlasti tekib see paljude jaoks kurbust või nördimust, aga ma ei usu, et see päriselt investorite kindlustunnet muudaks," lausus Tammemäe. "Turul on kaupa palju ja kui keegi otsustab turuletilt oma kapsad ära korjata, küll leitakse teine kapsamüüja, raha ei jää investeerimata. Kurb on lihtsalt see, et osa sellest rahast liigub võib-olla Baltikumist välja, kuna siin sellised investeerimisvõimalused puuduvad ja seetõttu peaks riik sellist poliitikat jätkama, et riigiettevõtted börsil oleks, ja mitte tagasi tõmbuma."

Riigiettevõtete börsilolek parandab Tammemäe sõnul ka nende juhtimiskvaliteeti, annab fookust juurde ja võimaldab investoritel kapitaliturgude kaudu raha kohalikku majandusse paigutada.

Neivelt kiitis Eesti Energia otsust

Ettevõtja Indrek Neivelt kirjutas sotsiaalmeedias, et ostis ka ise Enefit Greeni aktsiaid, kui ettevõte nelja aasta eest börsile läks, kuid viimastel aastatel on ta energiaküsimustesse rohkem süvenenud ja mõistnud, et see patriootlik otsus ei olnud rahaliselt mõistlik.

"Tuulenergeetika kasutustegur on heal juhul kolmandik ehk suurema osa ajast see firma enda toodetud elektrit müüa ei saa. Aga klient ei taha suhelda firmaga, kes saab talle toodangut müüa ainult kolmandiku ajast ja seda ka ainult siis, kui tuult on. Selleks, et kliendid oleksid, peaks firma ülejäänud aja elektrit turult ostma, aga sellega kaasnevad ka riskid," lausus Neivelt.

Ta lisas, et loomulikult on mõistlikum, kui elektritootjal on tootmise võimekus igaks ajahetkeks ning tema hinnangul on värske otsus Enefit Green börsilt ära tuua igati loogiline samm.

Eesti Energia kavatseb pakkuda Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga on pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem.

Vabatahtlik ülevõtmispakkumine algab esialgse kava järgi 8. aprillil ja kestab kuni 12. maini. Pakkumise eduka lõpuleviimise korral tasub Eesti Energia aktsiate eest 16. mail.