Lõppenud aasta detsembris kutsus EISA nõukogu tagasi veidi üle aasta juhatuse esimehena töötanud Kati Kusmini ning ühtlasi kinnitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo EISA-le uued omaniku ootused.

Need erinevad märkimisväärselt varasematest, 2022. aasta veebruaris toonase ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri Andres Suti allkirjastatud omaniku ootustest.

Nii varasem kui uus ootuste dokument algavad punktiga, kus selgitatakse riigi osalemise põhjuseid EISA-s ja tuuakse välja, et EISA siht on toetada ettevõtlust, Eesti konkurentsivõimet ja muud sellist. 2022. aasta dokumendis on samas punktis märgitud, et sihtasutus toetab Eesti arengut, ettevõtlust, elu- ja ärikeskkonda, fokuseerides kestlikkusele, sealhulgas rohe-, digi- ja innovatsioonipöördele.

Sellele järgneb loetelu, kuidas täpsemalt rohepööret edendada: sel teemal tuleb nõustada ettevõtteid ja kinnisvaraomanikke, toetada uute energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu, tutvustada huvirühmadele rohepöörde väljakutseid ja võimalusi ning pakkuda rahastust eri allikate kaudu. Lisaks tuleb toetada ka elamupiirkondade kaasajastamist, elamispindade kättesaadavust ja energiatõhusust.

Vastne dokument on selle punkti üle parda heitnud, sedastades, et EISA peab keskenduma ettevõtete tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule, innovatsioonile, ekspordi kasvule, investeeringute suurendamisele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele. Selleks tuleb koostada uus strateegia.

Riik tahab, et EISA viidaks ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisel, innovatsiooni toetamisel, investeeringute Eestisse toomisel ja Eesti rahvusvahelise maine kujundamisel maailma parimate sarnaste asutuste tasemele ning EISA-st saaks kompetentsikeskus, mis muutub vastavalt turu vajadustele.

Varasemate omaniku ootuste ehk rohepöörde, digipöörde ja innovatsioonipöörde asemel on uute ootuste dokumendi kohaselt organisatsiooni tähtsateks põhimõteteks tervikuna efektiivsem asutus, kliendile orienteeritus ja bürokraatia vähendamine teenuste osutamisel ning organisatsiooni mainekujundus.

Täpsemalt ootab riik, et EISA vähendaks vähem mõjusate teenuste pakkumist ja suunaks ressursid majandust enim elavdavate teenuste osutamisele. Lisaks tuleb EISA-l vähendada koguteenuste arvu ja pakkuda ainult turu vajadustele vastavaid teenuseid. Pidevalt tuleb jälgida ka teenuste rakenduskulu ja sellest nõukogule ning omanikule ülevaateid teha.

Börokraatia vähendamise punktis tõdeb riik omanikuna, et tänaseks ei ole ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja sihtasutuse KredEx ühendamisel oodatud mõjusust kliendi paremaks teenindamiseks saavutatud ning seetõttu oodatakse EISA-lt organisatsiooni reaalse integreerimisega tegelemist. Kiirendada tuleb ka toetuste menetlemist, aga ka suuremate, kuid kaalutletud riskide võtmist toetuste andmisel.

Kati Kusmini ametist tagasi kutsumise järel heitis EISA nõukogu juhtiv majandusministeeriumi asekantsler Sandra Särav Kusminile muu hulgas ette, et ta ei suutnud sihtasutuse mainet kujundada. See punkt on nüüd kajastatud ka omaniku ootustes, kus organisatsiooni mainekujundus on eraldi välja toodud. Riik ootab, et EISA looks ja arendaks enda head kuvandit, nii et tekiks ühiskondlik arusaam, mis on sihtasutuse mõju ja väärtus.

Ühtlasi peab EISA tegelema proaktiivselt meediasuhtlusega ning omama häid suhteid kõikide nende huvitatud osapooltega.

Inspireeriva juhtimise asemel ootab riik teenuste vähendamist

Tegevuseesmärkide loetelu esimene punkt kattub varasemaga: EISA peab juhinduma ühingujuhtimise heast tavast ning kestlikkuse ja efektiivsuse, sealhulgas keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.

2022. aasta ootuste dokumendis toodi esile vajadust töötada välja sihtasutuse strateegia ja turunduskontseptsioon. Eraldi rõhk oli vajadusel arendada pidevalt töötajaid ja soodustada nende karjäärivõimalusi, kõrged ootused seati juhtimisele, mis oleks kaasav, inspireeriv ja innovaatiline.

Sellised eesmärgid on uuest dokumendist eemaldatud ning tegevuseesmärkide seast inspireerivat juhtimist ega töötajate arendamist enam ei leia. Selle asemel on välja toodud, et sihtasutuse pakutavad teenused peavad edendama ettevõtjate konkurentsivõimet ja elavdama majandust ning et neid eesmärke tagada, tuleb lõpetada vähem mõjusate teenuste pakkumine.

"Täpse vähendamise protsendi kinnitab nõukogu peale juhatuse ülevaate saamist," seisab dokumendis, mille kohaselt peavad teenuste vähendamise ettepanekud saama valmis käesoleva poolaasta lõpuks.

Eraldi toob dokument välja, et sihtasutus sekkub turule siis, kui see on põhjendatud, näiteks puudub turul vajalik teenus või rahastamisvahend.

EISA juhatusel tuleb esitada nõukogule ettepanekud, kus on võimalik suurendada riskitaluvust - eesmärk on julgustada uute ja riskantsemate projektide elluviimist ja näiteks suurettevõtetele turupõhiste lahenduste pakkumist. EISA välisinvesteeringute osakonnal tuleb tähelepanu pöörama hakata ka Eesti siseturu investeeringutele ehk toetama ka olemasolevate Eesti ettevõtete investeeringuid.

Koostöös kliimaministeeriumiga tuleb sihtasutusel töötada välja programm, mis soodustab kodude loomist ja eluasemete kättesaadavust ning arendab elumajade rekonstrueerimise tööstust kogu Eestis.

Omaniku ootuste dokument toob välja ka EISA finantseesmärgid. 2022. aasta dokumendis on need pigem üldsõnalised: välja on toodud vajadus lähtuda tegevuses avalikust huvist ja sotsiaalmajanduslikust mõjust, tagada ressursside sihipärane kasutamine ning rakendada lisameetmeid kriisi mõjude leevendamiseks.

Värskete ootuste kohaselt on aga sihiks seatud tegevuse efektiivistamine ja ressursikasutus ehk selle poolaasta lõpuks ootab riik EISA-lt ettepanekuid, millised teenused sulgeda; tulu teenimine ja majanduskasv ehk asutus peab prioriteediks seadma tegevused, mis on suunatud majanduskasvule; ning lähtumine avalikust huvist, et kõik tegevused ühiskonnale laiemalt kasu tooksid.

Lisaks tuleb EISA-l tagada, et kõiki ressursse kasutataks sihipäraselt ja saavutataks maksimaalne mõju ning samas aktsepteeritakse tegevuses turutingimustest suuremaid riske, et toetada innovatsiooni.