7. aprillil avaldas Euroopa finantsjärelevalve oma kauaoodatud raporti seoses vabaühenduste ehk valitsusväliste organisatsioonide rahastamise läbipaistvusega.

Teema tõusis Euroopa Parlamendis esile pärast jaanuaris avaldatud meediapaljastusi, mille kohaselt maksis Euroopa Komisjon endise komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi ajal nn rohelistele vabaühendustele väidetava lobitöö skeemiga, mille eesmärk oli mõjutada parlamendiliikmeid, ettevõtteid ja Euroopa valitsusi.

Kuigi vabaühendustele eraldati tohutult maksumaksja raha – Euroopa Komisjon eraldas 4,8 miljardit eurot ja EL-i liikmesriigid 2,6 miljardit eurot –, leidis kontrollikoda oma aruandes, et puudub usaldusväärne ülevaade vabaühendustele makstud EL-i rahast.

"Läbipaistvus on võtmetähtsusega tagamaks vabaühenduste usaldusväärne osalemine EL-i poliitika kujundamises," ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Laima Andrikiene. "Kuid vaatamata mõningatele edusammudele pärast meie viimast auditit on pilt vabaühenduste rahastamisest endiselt hägune, kuna teave rahastamise, sealhulgas vabaühenduste tehtud lobitöö kohta, ei ole usaldusväärne ega läbipaistev."

Kontrollikoja hinnangul avaldati teave rahastamise kohta killustatult, mis aga takistas analüüsimist, kas EL-i vahendid on liiga kontsentreerunud väikese hulga vabaühenduste rahastamiseks. Samuti piiras killustatud teave arusaama tekkimist vabaühenduste rollist EL-i poliitikas.

Enam kui 4400-st toetusi saanud vabaühendusest said 30 ühendust perioodil 2014–2023 rohkem kui 40 protsenti kogu eraldatud rahast ehk 3,3 miljardit eurot, leidis kontrollikoda.

Audiitorid leidsid, et Euroopa Komisjoni järelevalve selle üle, kes kvalifitseerub vabaühenduseks, oli tõsiselt puudulik. Aastatel 2021–2023 ei olnud enam kui 90 protsenti rahastamise saajatest – üle 70 000 organisatsiooni – selgelt märgistatud kui vabaühendused.

Lisaks antud bürokraatlikule segadusele märkis kontrollikoda, et liikmesriigid ei jälginud vabaühendustele antud EL-i eraldatud raha ega esitanud selle kohta aruandeid. EL-i liikmesriikides oli ka "vabaühenduse" mõiste erinevalt defineeritud.

EL-i definitsioon ei taga, et vabaühendused oleksid EL-i finantsläbipaistvuse süsteemis õigesti klassifitseeritud, leidis kontrollikoda. Kuigi juriidilised isikud võivad end vabaühendustena määratleda, on Euroopa Komisjon teadmatuses, kes võib neid mõjutada või kelle huve nad esindavad.

Ühes näites osutas kontrollikoda suurele uurimisinstituudile, mis liigitati vabaühenduseks, samas kui selle juhtorgan koosnes ainult valitsuse esindajatest.

Lisaks märkis koda, et Euroopa Komisjon ei avaldanud selgelt teavet, mis tal oli EL-i toetustest rahastatud vabaühenduste poolt tehtava lobitöö kohta.

Aastatel 2021–2023 eraldas Euroopa Komisjon programmi Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu teenuse teostajatele 1,36 miljardit eurot – finantsläbipaistvuse süsteemis märgiti, et see summa läheb vabaühenduste rahastamiseks. Kuid ainult 10 protsenti sellest rahast jõudis vabaühendusteni – 90 protsenti kanti edasi muud tüüpi organisatsioonidele.

Kontrollikoda leidis ka, et EL-i fondijuhid ei otsi aktiivselt võimalikke rikkumisi vabaühendustes, näiteks õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste vastu, vaid tuginevad peamiselt enesedeklaratsioonidele.

1. aprillil tunnistas Euroopa Komisjon pärast mõnede parlamendiliikmete tugevat survet, et 5,4 miljardi euro suuruse programmi LIFE (EL-i keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahendi) toetusi on kuritarvitatud lobitöö tegemiseks.

Oma vastuses kontrollikoja raportile teatas Euroopa Komisjon, et järgib mõningaid soovitusi, nagu finantsläbipaistvuse parandamine ja EL-i väärtuste järgimise kontrollimine. Kuid need tegevused on kavandatud alles 2028. ja 2029. aastaks.