Tanker Kiwala tuvastati Bornholmi saarest põhja pool, mispeale Eesti transpordiamet suhtles Djiboutiga. Küsimusele, kas enne operatsiooni peeti nõu ka muude riikidega, vastas mereteenistuse juht Kristjan Truu, et teabevahetus partnerriikidega on pidev.

Mauritiusel asuv laevaomanik on teadlik, et Kiwala on Eestis kinni peetud. Laeval tuleb kõrvaldada terve hulk puudusi, millest kõige olulisem on puuduv lipuriigi staatus ehk riikkondsus. See omakorda eeldab, et laeval on kindlustus.

"Tegemist ei ole selliste puudustega, mis nõuavad väga suuri hooldustöid, väga suuri remonditöid. Need on teostatavad laevas laevapere liikmete poolt. Lisaks et laevaomaniku kaasorganiseerimisel saaks korda dokumentatsiooni küsimus," lausus Truu.

Ühtki meeskonnaliiget pole kinni peetud, seega võib laevaomanik meeskonda vahetada, kui Kiwala peaks kauaks siia ankrusse jääma. See pole kindlasti Eesti huvides.

"Kindlasti see ei ole meie huvi, et see siia nädalateks või kuudeks jääks. Ja kindlasti see ei pruugi olla ka laevaomaniku huvi, kes soovib ikkagi kommertsliku meresõiduga tegelda," ütles Truu.

Kiwala kinnipidamine toimus mereõiguse konventsiooni raames, sest oli kahtlus, et laeval puudub riikkondsus, ütles mereõiguse ekspert Alexander Lott.

"Siis võib mistahes riigi sõjalaev sellise operatsiooni läbi viia. Konkreetsel juhul tegi seda Eesti," märkis Lott.

Lott ütles samuti, et menetlus tuleks läbi viia kiiresti. Kui selgub, et kinnipidamine toimus põhjendamatult, tuleb Eestil hüvitada kahju. Igal juhul põhjustab laeva siinolek lisakoormust ja kulusid.

"Senikaua, kui see operatsioon – laeva kontroll – ei kesta üle mõistuse kaua, ei ole mingit muret," nentis ta.

Kiwala operatsioonis osales mereväe juhtimisel veel transpordiamet, PPA ja keskkonnaamet. Praegu turvab laeva merevägi, kuid transpordiamet eeldab, et laeva ei pea valvama ja omanik on huvitatud aluse vabanemisest kiiresti.