"Pärast seda, kui laeva Boracay kahtlustati rikkumises, esitati avaldus Brestis asuvale asjaomasele prokuratuurile. Uurimine on käimas," teatas Prantsuse merevägi oma avalduses. Bresti prokurör ütles Reutersile, et uurimine on algatatud pärast seda, kui meeskond ei esitanud tõendeid laeva lipuriigi kohta ega täitnud korraldusi.

Toornaftat vedav tanker on praegu ankrus Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikul asuva Saint-Nazaire'i lähedal. Laevaliiklust jälgiva veebikülje MarineTraffic andmetel lahkus see 20. septembril Venemaa Primorski sadamast ning suundus Läänemerelt Taani väinade kaudu Põhjamerele ja liikus sealt edasi läbi La Manche'i väina läände.

Mitme sotsiaalmeediakonto väitel asus laev ajal, kui eelmisel nädalal Taani lennujaamade kohal lendasid tundmatut päritolu droonid, mis mitmel ööl lennuliikluse peatasid, just sobivas paigas Taani väinades, et see oleks võinud olla droonide väljalaskmise baas.

This translated from Denmark's TV2 Peter Møller on the Boracay/Pushpa:

"Authorities in France have launched an investigation into the Russian shadow fleet vessel Pushpa, which passed through Danish waters during both the drone incidents at Copenhagen Airport and at military… pic.twitter.com/FIkuKNzDw8

— Michelle Wiese Bockmann (@Michellewb_) September 30, 2025

Ühendkuningriik ja Euroopa Liit kehtestasid tankerile eraldi sanktsioonid 2024. aasta oktoobris ja 2025. aasta veebruaris.

Laev kandis varem nime Kiwala, kuid muutis hiljuti nime võttes uueks nimeks Boracay või mõnes laevandusandmebaasi kohaselt ka Pushpa. Reuters selgitas, et ehkki laevade omanikud võivad nende nime muuta, on neil kogu eluea jooksul sama IMO identifitseerimisnumber, mille järgi saab neid ära tunda.

Eesti merevägi peatas Kiwala Soome lahel 2025. aasta aprillis, kui see oli sisenenud Eesti majandusvööndisse ning transpordiamet tuvastas sellel 40 puudust. Muuhulgas puudus laeval kehtiv lipuriigi sertifikaat, aga ka kindlustus ning see oli Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Kanada ja Šveitsi kehtestatud sanktsioonide all varasema illegaalse tegevuse eest.

Bresti prokurör ütles Reutersile, et uurimine algatati pärast seda, kui meeskond ei esitanud tõendeid laeva lipuriigi kohta ja eiras korraldusi.

Taani TV 2 spekuleeris teisipäeval, et Prantsuse võimude otsus laev kinni pidada võis saada tõuke Taanist seoses seal käiva drooniintsidentide uurimisega, ehkki mõlema riigi võimud keeldusid seda väidet kinnitamast.

Euroopa Liit teatas, et laev oli seotud Venemaa nafta ja naftatoodete transportimisega, "kasutades ebaregulaarseid ja riskantseid laevandusmeetodeid".

Macron: Prantsusmaa kahtlustab Vene varitankerit tõsises rikkumises

"See meeskond pani toime mõningaid väga tõsiseid rikkumisi, mis õigustavad meie praegust kohtuprotseduuri," ütles president Emmanuel Macron Kopenhaagenis Euroopa Liidu tippkohtumisel ajakirjanikele.

Macron ei vastanud otseselt küsimusele laeva ja Taanis nähtud droonide võimaliku seose kohta, kuid rõhutas, et Euroopal tuleb peatada varilaevastik, mis aitab Venemaal lääne sanktsioonidest mööda hiilida.

Prantsuse sõjaväelased sisenesid Venemaaga seotud tankerile

Prantsuse sõjaväelased sisenesid kolmapäeval Prantsusmaa ranniku lähedal seisnud tankerile, mis väidetavalt kuulub Venemaa niinimetatud varilaevastikku ja mida kahtlustatakse seotuses eelmisel kuul Taani kohal toimunud droonilendudega, teatasid AFP ajakirjanikud.