Prantsuse politsei arreteeris sanktsioonidealuse tankeri kapteni ja esimese ohvitseri, keda kahtlustatakse Venemaa varilaevastiku heaks tegutsemises, teatasid võimud neljapäeval pärast seda, kui merevägi astus laeva pardale.

Laev võis olla seotud hiljutiste drooniintsidentidega Taani ümbruses, märkis uudisteagentuur Reuters. Boracay seisis 22. septembri õhtul Kopenhaagenist umbes 90 km lõunas, kui tundmatute droonide tegevus sundis sealset lennujaama sulgema, selgub laevaliiklust kajastava veebikülje MarineTraffic andmetest. Samuti märgati seda 24. septembri õhtul teel lõunasse mööda Taani läänerannikut, kui teatati droonide lendamisest lääneranniku linnast Esbjergist põhja pool ja mitme lähedalasuva väikese lennuvälja lähedal.

"Aitäh meie merejalaväe eriüksuslastele ja Prantsuse mereväelastele, kes läksid sel nädalavahetusel riikliku uurimise osana Vene varilaevastiku tankeri pardale, mis on praegu Saint-Nazaire'i lähedal ankrus. Nende tegevus aitas kaasa kahe meeskonnaliikme kinnipidamisele merepolitsei poolt Bresti prokuröri otsusel," kirjutas peaminister Sebastien Lecornu neljapäeval X-is avaldatud postituses.

Remerciements à nos commandos Marine et aux équipages de la Marine nationale qui sont intervenus ce week-end à bord d'un pétrolier de la flotte fantôme russe, actuellement au mouillage au large de Saint-Nazaire, dans le cadre d'une enquête de pavillon.

Leur action a contribué au…

— Sébastien Lecornu (@SebLecornu) October 2, 2025

Prantsusmaa meedia teatas kolmapäeval, et Prantsuse sõjaväelased on läinud naftatankeri Boracay pardale, mida kahtlustatakse kuulumises Venemaa naftakaubandusega seotud nn varilaevastikku.

Prantsuse võimud on seni olnud napisõnalised laeva kohta info andmisel. Bresti prokurör teatas teisipäeval, et pärast seda, kui meeskond ei esitanud tõendeid laeva lipuriigi kohta ja ei allunud korraldustele, algatati selle suhtes uurimine, kuid keeldus rohkemate üksikasjade avaldamisest.

‼️France Strikes at Russia's "Shadow Fleet"

French forces boarded the oil tanker Boracay, docked in Saint-Nazaire.

The Benin-flagged vessel, under EU sanctions, is suspected of involvement in drone launches over Denmark, AFP reports.

According to MarineTraffic, the ship… pic.twitter.com/u5uQCR0Eat

— NEXTA (@nexta_tv) October 1, 2025

Uudisteagentuur AFP teatas, et laevast mööda lennanud reporterid nägid kolmapäeva pärastlõunal laeva tekil patrullimas mundris ja balaklaavadega sõdureid.

Prantsuse telekanal BFM näitas pilte Boracayst, kus väidetavalt olid sillal maskides ja vormiriietuses sõdurid.

Nii AFP kui ka BFM tsiteerisid allikaid, kes väitsid, et sõdurid on laeval olnud laupäevast saati.

Prantsuse merevägi, rannavalve ja teised merendusasutused ei vastanud kommentaaritaotlustele.

Boracayle on sanktsioonid kehtestanud nii Euroopa Liit kui ka Ühendkuningriik.

Laev kandis varem nime Kiwala, kuid muutis hiljuti nime, võttes uueks nimeks Boracay või mõnes laevandusandmebaasi kohaselt ka Pushpa. Reuters selgitas, et ehkki laevade omanikud võivad nende nime muuta, on neil kogu eluea jooksul sama IMO identifitseerimisnumber, mille järgi saab neid ära tunda.

Eesti merevägi peatas Kiwala Soome lahel 2025. aasta aprillis, kui see oli sisenenud Eesti majandusvööndisse ning transpordiamet tuvastas sellel 40 puudust. Muuhulgas puudus laeval kehtiv lipuriigi sertifikaat, aga ka kindlustus ning see oli Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Kanada ja Šveitsi kehtestatud sanktsioonide all varasema illegaalse tegevuse eest.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et on hea, et tema riik uurib laeval kahtlustatavat rikkumist. Taanis toimunud Euroopa Liidu juhtide tippkohtumisel kõneledes ütles ta, et Venemaa varilaevastik koosneb kollektiivse hinnangu kohaselt 600–1000 laevast.

Kreml teatas kolmapäeval, et neil pole laeva kohta teavet, kuid lisas, et Venemaa sõjavägi on mõnikord pidanud tegutsema korra taastamiseks, kui välisriigid on astunud pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul provokatiivseid samme.

Sellega võis Peskov viidata mai keskel Eesti lähistel toimunud intsidendile, kus Eesti merevägi eskortis kopteri ja lennuki saatel Gaboni lipu all sõitnud tankeri Jaguar Eesti majandusvetest välja ning samal ajal sisenes Juminda poolsaare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa õhuväe hävitaja Su-35, millel puudus lennuplaan ning hävitaja transponder oli välja lülitatud. Kaitseväest öeldi ERR-ile, et Vene hävitaja rikkus Eesti õhuruumi just tankeri saatmise ajal.

Varilaevastiku tankeritel on tavaliselt läbipaistmatu omandiõigus ja kindlustus ning nad on sageli üsna vanad, mis teeb õnnetuste juhtumise nendega tõenäolisemaks, aga samas õnnetuse korral väga keeruliseks nendelt kompensatsiooni saada.

Laeva jälgimisandmed näitavad, et 2007. aastal ehitatud tankerit saatis Prantsuse sõjalaev pärast seda, kui see ümber Prantsusmaa loodetipu pööras, enne kui kurssi muutis ja itta Prantsusmaa ranniku poole suundus.

Taani TV 2 spekuleeris teisipäeval, et Prantsuse võimude otsus laev kinni pidada võis saada tõuke Taanist seoses seal käiva drooniintsidentide uurimisega, ehkki mõlema riigi võimud keeldusid seda väidet kinnitamast.

Euroopa Liit teatas, et laev oli seotud Venemaa nafta ja naftatoodete transportimisega, "kasutades ebaregulaarseid ja riskantseid laevandusmeetodeid".