Maakondlikel valimistel valiti esindajad 21 Helsingist väljas asuva regiooni volikogudesse, mille ülesandeks on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning päästeteenuste korraldamine oma  hoolekandepiirkondades. Kohalikel valimistel valiti vallavolikogude liikmed, kelle ülesandeks on valdade tegevuse ja rahanduse üle otsustamine.

Maakondlikel valimistel sai SDP esikoha 22,5 protsendiga, kogudes 2022. aasta valimistega võrreldes 3,2 protsenti suurema toetuse. Teise koha sai peaminister Petteri Orpo paremtsentristlik Koonderakond (Kokoomus) 20,4 protsendiga (langus eelmiste valimistega võrreldes 1,2 protsenti) ning kolmanda koha sai maapiirkondades hea tulemuse teinud Keskerakond, mis kogus 19,4 protsenti häältest (tõus 2022. aastaga 0,2 protsenti).

Valitsuserakondadel - Koonderakonnal, Põlissoomlastel, Rootsi Rahvaparteil ja Kristlikel Demokraatidel - läks kehvasti ka vallavolikogude valimistel, kus võrreldes eelmiste, 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistega kaotasid kõik peale Koonderakonna toetust.

Ka need valimised võitsid sotsiaaldemokraadid 23 protsendiga (tõus 2021. aasta kohalike valimistega võrreldes 5,0 protsenti). Koonderakonna toetus oli 21,9 (+0,5) protsenti ning Keskerakonnal 16,4 (+1,6) protsenti.

Maakondlikel valimistel andis oma hääle 51,7 protsenti hääleõiguslikest elanikest, kohalike omavalitsuste valimiste osalusprotsent oli 54,2 protsenti. Helsingis ja Ahvenamaa saartel maakonnavalimisi ei toimunud, kuna Helsingi linnavalitsus ja Ahvenamaa valitsus vastutavad teenuste korraldamise eest ise.

SDP liider Antti Lindtman ütles pärast tema erakonna jaoks ebaõnnestunud presidendi- ja eurovalimisi, et tal on nüüdse tulemuse üle hea meel. "Tulemus on midagi sellist, millest ma poleks julgenud unistadagi," ütles Lindtman. "Kui tulemus püsib, on SDP 5,5-protsendiline tõus ajalooline," ütles ta enne, kui lõplikud tulemused olid selgunud.

Väikese tõusu teinud Koonderakonna esimees Orpo ütles, et tema partei tulemused olid üsna kindlad, vaatamata mõningatele kaotustele suuremates linnades, sealhulgas tema kodulinnas Turus, kus SDP lükkas paremtsentristid teisele kohale.

Koonderakonna toetus vähenes vähem kui protsendipunkti võrra, mis on tunduvalt parem tulemus kui tema valitsuspartneritel. "Me tahame alati valimisi võita, aga ka hõbe[medal] pole häbiasi, eriti kui arvestada, et suurendasime eelmiste valimistega võrreldes toetust," ütles Orpo.

Eriti hea meel oli tulemuse paranemise üle aga Keskerakonnal, kes sai endale juurde sadu volikogu liikmeid üle riigi. Keskerakonna juht Antti Kaikkonen oli väga rahul ka maakondliku valimistulemusega, kuna neis konkureeris tema partei tugevalt teise koha nimel.

"Esikolmik on ülejäänutest lahku löönud, erinevused nende vahel on väikesed," ütles Kaikkonen, kes ühtlasi kinnitas valijatele, et tema erakond kaitseb hooldusteenuste kättesaadavust. "Keegi ei pea kartma vananemist, Keskerakond on teie poolel," ütles Kaikkonen.

Võrreldes eelmiste kohalike omavalitsuste valimistega langes järsult toetus Põlissoomlastele, erakonna esindatus kahanes nelja aasta tagusega peaaegu poole võrra: kui 2021. aastal said nad 14,4 protsenti häältest, siis nüüd ainult 7,6 protsenti (langus 6,8 protsenti). Maakonnavalimistel oli Põlissoomlaste partei toetuse langus pisut väiksem: nad said 7,8 protsenti (2022. aastaga võrreldes kukkumine 3,3 protsenti).

Põlissoomlased kaotasid toetust mitmes linnas, kus keskvalitsuse säästukampaania raames kärbitakse haiglateenuseid, märkis Soome rahvusringhääling Yle. "Loomulikult on see läbikukkumine," ütles erakonna juht Riikka Purra, kes on ühtlasi ka rahandusminister. "Numbrid on kohutavad ja neid ei saa kuidagi põhjendada."

Valimistel saavutasid neljanda ja viienda tulemuse rohelised ja Vasakliit, millest esimene sai vallavolikogude valimistel 10,5 ja teine 9,3 protsenti ning maakondlikel mõlemad 9,1 protsenti häältest.

Ehkki rohelised kaotasid 2021. aasta vallavolikogude valimistega võrreldes toetust 0,1 protsendi võrra, pidasid nad oma tulemust kehvade ootuste tõttu siiski võiduks. "See on tõesti suurepärane tulemus," ütles nende juht Sofia Virta. "Kui me selle täna õhtul saame, siis olen tõesti õnnelik ja tähistan hommikuni, sest see ületab ootusi," rääkis ta enne lõplike tulemuste selgumist. Maakonnavalimistel kasvatasid rohelised toetust 1,7 protsendi võrra.

Vasakliit parandas oma toetust mõlematel valimistel pisut üle ühe protsendi. Erakonna juht Minja Koskela ütles, et valitsuserakondade nõrk toetus ei olnud šokk. "Ma ei imesta," ütles Koskela. "Nad ei ole valitsuses teinud midagi, mis oleks tekitanud usaldust. Ma pole linnavolikogus näinud midagi peale vastuste "ei, ei, ei ja trallitamise MAGA mütsid peas," rääkis ta.

Vallavolikogude ja maavolikogude topelthääletus tekitas valimisametnikele logistilisi probleeme, häältelugemine oli Soome kohta tavapärasest aeglasem, kus eelhääletatakse palju ja tulemused selguvad tavaliselt paari tunni jooksul pärast jaoskonna sulgemist.

Venekeelsed said hea tulemuse

Piirkonna- ja kohalikel valimistel oli üles seatud umbes 30 000 kandidaati 16 erakonnast.

Soomes saavad hääletada lisas Soome riigi kodanikele ka EL-i riikide, Islandi ja Norra kodanikest alalised elanikud kui ka kolmandate riikide kodanikud, kes on Soomes elanud vähemalt kaks aastat. Seega oli sel aastal riigis üle 260 000 välismaalase, kes said kohalikel ja piirkondlikel valimistel hääletada ning nende osatähtsus võrreldes eelmiste 2021. aasta valimistega kasvas 4,7 protsendilt 5,7 protsendile, märkis Vene uudisteagentuur Interfax.

Interfax teatas ka, et paljud erakonnad esitasid saadikukandidaatideks vene keelt kõnelevaid elanikke, kõige rohkem oli neid SDP nimekirjas: 13 kandidaati, kes kandideerisid riigi eri piirkondades.

Interfaxi väitel võib esialgsete hääletustulemuste järgi Helsingi linnapeaks saada Daniel Sazonov, kelle perekond saabus Soome 1990ndatel Venemaalt ja kes sai üheksa-aastaselt koos emaga Soome kodakondsuse.

Sazonovi esitas Helsingi linnapea kandidaadiks Koonderakond ja traditsiooni kohaselt saab linnapeaks valimised võitnud partei kandidaat. "Koonderakond on taas tõusnud Helsingi suurimaks erakonnaks," ütles Sazonov pärast 99,7 protsendi häälte lugemist.

Samuti on võimalik, et Lappeenranta linnavolikogus saab koha Venemaaga piiri avamist propageeriva Aleksandri Seltsi üks asutajatest, Vene päritolu Ivan Devjatkin.